Patsientide teadlikkus kõrgvererõhktõve põhjustest

Eve-Merike Sooväli, MSc, Piret Simm, MScHS

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Elu jooksul tabab inimesi mitmeid terviseprobleeme. Kõrge vererõhk on täiskasvanutel enamlevinud probleem, mis muutub ühel hetkel krooniliseks haiguseks. Varasemate  uuringute tulemused näitavad, et umbes igal kolmandal inimesel on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Kõrge vererõhk kaasneb sageli ka mitmete teiste haigustega.

2012. aastal võeti kasutusele kõrgenenud vererõhu ravi käsitlev Eesti ravijuhend, mis ühtlustab tervishoiutöötajate tegevusi kõrgvererõhktõve põdevate patsientidega. Ravijuhendist tulenevalt sai alguse ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Haigekassa koostöös läbiviidud  uuring „Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest, ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest“.

Tervislike eluviiside järgimine aitab vererõhku normis hoida

Kõrge vererõhuga patsientide probleemiks on üle normi kõrgenenud vererõhu väärtused (üle 140/90 mmHg) ning suutmatus vererõhku langetada või seda kontrolli all hoida. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks raviskeemi mittekorrektne järgimine või isegi eiramine. Paljud kõrgvererõhktõvega patsiendid pole endale teadvustanud, et eluviisi muutmine on üks olulisi ja ka odavamaid vererõhu mõjutamise viise või on teinud muudatusi oma eluviisides vähesel määral. Läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada kõrgvererõhktõvega patsientide teadlikkust vererõhust, vererõhku tõstvatest riskiteguritest, vererõhu ohjamisest ja võimalikest tüsistustest ning hoiakuid vererõhu väärtuste osas. Uuringus osales kokku 857 täiskasvanud patsienti.

Kõrgenenud vererõhu põhjuseks on ülekaal, vähene kehaline aktiivsus ja kahjulikud harjumused. See kinnitab paljuräägitud tõde, et tervislikud eluviisid on haiguse ohjamisel olulised ja kõigile kättesaadavad. Inimesed on küll teadlikud vererõhu ohustavast mõjust tervisele ning teatakse, et vererõhu langetamine normi piiridesse parandab terviseseisundit ja enesetunnet, kuid enam selgitamist ja tuge vajab, kuidas oma tervisekäitumist muuta. Antud uuringus osalenud patsientide teadlikkus oli tagasihoidlik liigse soola tarvitamise kahjulikkusest ja vähese kehalise aktiivsuse mõjust vererõhule.

Stress on sagedaseim inimeste poolt toodud vererõhu kõrgenemise põhjus

Uuringu tulemustest selgus, et üle poole vastanutest pidas vererõhu tõusu soodustavaks teguriteks stressi ja ligi pooled ka ülekaalu. Veel peeti oluliseks teguriks liigset alkoholi tarvitamist, kõrgenenud kolesterooli taset ja suitsetamist. Enamus uuringus osalenutest (üle 90%) teadis väga hästi vererõhu normväärtusi ning oma vererõhu väärtusi. Selgitusi vererõhuväärtuste kohta vajaks enim 18-39 aastased. Vastajatest üle 80% pidas kõrgvererõhktõve tüsistuseks insulti, südameinfarkti ja ajuinfarkti.

Eelkõige on oluline järjepidev ravi ja eluviiside parandamine

Peaaegu kõik vastajad pidasid vererõhu langetamise juures kõige olulisemaks arsti poolt ette kirjutatud raviskeemi järgimist. Sageli patsiendid nõustuvad ettekirjutatud raviga, kuid kahjuks on inimesi, kes mingil põhjusel ei tarvita arsti poolt määratud ravimeid regulaarselt. Tihti ei osteta ravimit välja rahapuudusel, unustatakse ravimit võtta, kardetakse ebameeldivat kõrvaltoimet või tuntakse ennast niigi hästi ilma ravimit võtmata. Kõikidest vastajatest oli ravimite võtmise katkestajaid 40% just nooremas vanuserühmas. Arvatakse, et enesetunde paranemisel või haigussümptomite puudumisel ei pea ravimeid enam kasutama. Kindlasti oleks tuge lisaks arstide-õdede selgitustööle ka lähedastest, kes aeg-ajalt tuletavad meelde ravimi võtmist. Patsiendid saavad ravimite võtmise ja aktiivsuse meelde tuletamiseks kasutada erinevaid võimalusi, näiteks panna teavituse telefoni, töölauale või mõnda sellisesse kohta, mida inimene iga päev näeb. Samuti saab oma perearstilt ja -õelt nõu küsida eluviiside muutmise kohta.