Paljud täiskasvanud jätavad neile mõeldud hambaravihüvitise kasutamata

Selle aasta 9. kuuga on hambaravihüvitist kasutanud vaid 27% üle 35-aastastest inimestest. Samas vanuseastmes läbi viidud värske suutervise uuring näitab, et üle 40% inimestest, kes viimase kahe aasta jooksul hambaarsti külastanud pole, leiavad, et neil puudub selleks vajadus.

Hammaste ja suuõõne kontrolliks on arstide sõnul soovituslik pöörduda vastuvõtule üks kord aastas. Eesti täiskasvanud inimeste seas läbi viidud suutervise uuring näitab, et eestlased on küll oma kehvast suutervisest teadlikud, kuid kontrolliks põhjust ei näe. Regulaarselt külastavad hambaarsti ja kasutavad selleks haigekassa hüvitist vähem kui pooled uuringus osalenutest.

Haigekassa lepingupartnerite juures saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed kasutada aastas 40 või 85 euro ulatuses hambaravihüvitist, seejuures patsiendil endal tuleb alati tasuda vähemalt pool raviarvest. Hüvitise määr sõltub inimese vanusest, töösuhte olemasolust jm teguritest.

Lisaks kliinilisele läbivaatusele täitsid uuringus osalenud inimesed ka küsimustiku, kus esitasid hinnanguid oma suutervisega seotud käitumise kohta. Kuigi küsimusele, kas nad on haigekassa hambaravihüvitisest teadlikud, vastasid veidi üle 70% inimestest, et nad on sellest vähemalt midagi kuulnud, näitavad haigekassa raviarved, et võimalust osa oma hambaarsti arvest kompenseeritud saada, on tänavu 9. kuuga kasutanud vaid 27% üle 35. aastastest inimestest. Küsitluse tulemused näitasid, et enam kasutavad hambaravihüvitist naissoost ja vanemad inimesed.

Haigekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo sõnul peaks suutervise hoidmiseks ja hambaarstipoolseks nõustamiseks iga inimene külastama hambaarsti vähemalt kord aastas ning kasutama talle mõeldud hüvitist nii suures ulatuses kui võimalik. „See aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,“ rääkis Zeigo rõhutades, et hüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul, seega ei saa selle kasutamata osa järgmisesse aastasse edasi kanda.

41% inimestest, kes pole viimase kahe aasta jooksul hambaarsti külastanud, märkis küsitlusele vastates hambakontrolli vältimise peamise põhjusena, et selleks puudub vajadus. Teiste põhjustena toodi välja rahapuudus ja kartus hambaarstide ees. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse sümptomi või probleemi tekkel, mitte ennetavalt.

Uuringu käigus tehti kliiniline läbivaatus rohkem kui 3300 inimesele. Uuringu metoodika ühe koostaja dr Marjo Sinijärve sõnul näitasid tulemused selgelt, et inimesed jõuavad hambaarsti juurde reeglina liiga hilja. „Ainult veerand inimestest ei vajanud sel hetkel suuõõne haigusseisundite ravi. Kolmveerand uuringus osalenud inimestest vajavad hambaravi, seal hulgas hambakivi eemaldamist,“ selgitas dr Sinijärv.

Lastele on hambaravi tasuta

Värske uuring ei haaranud küll laste hambaravihüvitise kasutamist, kuid 2021. aasta Kantar Emori ja Eesti Haigekassa koostöös tehtud elanike küsitlus näitas, et 93% lapsevanematest teab, et hambaravi on kuni 19-aastastele tasuta. Sarnaselt täiskasvanutele, on aga ka laste puhul hambaravihüvitise kasutamise statistika väiksem kui arstide soovitusel võiks olla. Haigekassale esitatud raviarvete põhjal selgub, et möödunud aasta jooksul käis haigekassa kulul hambaarsti juures 62% lastest.

Uuring näitas, et need, kelle laps käib hambaarsti juures harvem kui kord aastas, toovad sarnaselt täiskasvanutelegi põhjenduseks kaebuste puudumise. Dr Sinijärve sõnul kanduvad vanemate harjumused, nii head kui halvad, üle lastele. “Vanematena peaksime olema lastele tervise, sealhulgas suutervise, eest hoolitsemisel eeskujuks,” ütles ta. “Kui lapsevanem võtab selle aja, et lapse suuhügieeni eest tema sünnist alates hoolt kanda ning last regulaarselt hambaarsti vastuvõtule viia, tagab ta, et laps jõuab täiskasvanuikka tervete hammaste ja igemetega,” selgitas dr Sinijärv.

Täiskasvanute seas läbi viidud uuring toimus 2019. aasta lõpust 2022. aasta alguseni ja tõi välja üle 35-aastase Eestis elava inimese suutervise probleemid. Uuringut viisid läbi Eesti Hambaarstide Liit ja Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut, uuringut rahastas Eesti Haigekassa.