Mullu tehti perearsti nõuandetelefonile keskmiselt üle 800 kõne päevas

41 protsenti Eesti elanikest on helistanud ööpäevaringsele perearsti nõuandetelefonile 1220. Möödunud aasta jooksul helistati nõuandeliinile ligi 300 000 korda ehk keskmiselt tehti üle 800 kõne päevas.  

Tervisekassa partner, perearsti nõuandetelefoni operaatorfirma Confido esmatasandi terviseteenuse juhi Diana Timošova sõnul tasub teada, et numbrile 1220 saab helistada näiteks siis, kui mureks on ülemiste hingamisteede viirusnakkused, allergiad, krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja pisivigastused. Samuti saab nõuandeliinilt abi, kui on tarvis pikendada retsepti või teha Terviseportaali märge haigestumisest töövõimetuslehe avamiseks.

„Telefoni teel saab ööpäevaringselt ja vajadusel ka välismaalt tervisenõu nii eesti kui vene keeles. Pakume ka ingliskeelset nõustamist iga päev kell 15–17. Nõuandeliinil töötavad perearstid ja -õed, kes aitavad välja selgitada probleemi tõsiduse ning annavad suunised, millest tervisemure lahendamisel alustada tuleks,“ ütleb Timošova, kelle sõnul osutub perearsti nõuandetelefon eriti hädavajalikuks ajal, mil oma perearst ei ole kättesaadav.

1220 nõuandetelefoni kõnekeskuses töötab 33 meedikut üle Eesti, kellest suur osa töötab igapäevaselt perearsti, pereõena, aga ka kiirabis või erakorralise meditsiini osakonnas. Kõik nõustajad on meditsiinilise hariduse ja rikkaliku kogemuste pagasiga.

Kantar Emori uuringu andmetel on ligi pool Eesti elanikkonnast 1220 kohta kuulnud, kuid ei ole sellele helistanud ning 11 protsenti ei ole sellest üldse kuulnud. Alates 2019. aastast on nõuandetelefonile helistajate osakaal kasvanud ligi kümnendiku ning sama palju on paranenud nõuandeliini tuntus tervikuna.

Nõuandetelefonist pole kuulnud ega seda kasutanud sagedamini mehed, muust rahvusest, lasteta ning pidevat hooldamist vajava pereliikmeta elanikud.

„Perearsti nõuandetelefon on abiks siis, kui inimene soovib teada, kas tema tervisemurega tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega. Teiseks on see hea abimees ajal, mil terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Lisaks on nõuandeliin abiks laste- ja hooldusasutustele juhul kui asutuse enda tervishoiutöötaja ei ole kättesaadav,“ toob Timošova välja.

Levinumad mured, millega nõuandetelefonile pöördutakse, on seotud viirushaigustega ning nende sümptomite leevendamisega. Paljudel on ka tervishoiusüsteemi korraldusega seotud küsimusi. Näiteks saab nõuandeliinilt ka infot, kuidas perearsti vahetada, millise eriarsti poole pöörduda, kuidas teha tervisedeklaratsiooni jpm. Samuti on 1220 kättesaadav kõigile vaegkuuljatele ja kõnepuudega inimestele kodulehe www.1220.ee kaudu.

Nõuandetelefonile helistades on nõu andval meditsiinitöötajal helistaja nõusolekul võimalik vaadata ka pöörduja terviseandmeid, et pakkuda isikustatud tervisenõu. Tervisekassa andmeil olid möödunud aastal isikustatud konsultatsioonidest kõige suurema osakaaluga retsepti väljastamise sooviga seotud nõustamised. Neid oli 2023. aastal 4640 ehk 48% kõigist isikustatud konsultatsioonidest. Töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta sooviti sissekannet Terviseportaali 4282 juhul ehk 44%.

1220 nõuandetelefoni eksperdid teevad koostööd ka häirekeskusega. Vajadusel ühendab perearst kõne otse kiirabiga, kui inimene peaks vajama kohest meditsiinilist sekkumist. Samuti saab häirekeskus suunata kõnesid nõuandetelefonile olukorras, kus helistaja vajab lihtsalt tervisenõu.