Meeste matk kutsub liikuma vaimse tervise heaks
SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Tervisekassa ja ETV telesaade „Mehed, hakkame elama!“ kutsuvad kõiki mehi laupäeval, 30. novembril kell 11 meeste matkale liikuma oma vaimse tervise heaks.
Nõmme-Harku terviseraja kirdeparklast (Tähetorni 54, Tallinn) algava matka eesmärk on juhtida meeste tähelepanu vaimse ja füüsilise tervise hoidmise vajalikkusele läbi igapäevase ning lihtsa liikumise.
Matka veab saatejuht ning liikumise ja hea tervise entusiast Kaidor Kahar. Matkal osaleb ka kergejõustiklane ning olümpiavõitja Erki Nool, kes jagab matkalistele lihtsaid nippe liikumisminutite lisamiseks oma ellu ning näitab ka jõukohaseid harjutusi füüsilise vormi parandamiseks. Psühhiaater Margus Lõokene räägib matka ajal vaimse tervise hoidmise võimalustest ja jagab matkal osalejatele nõuandeid. Matka stardis tervitavad osalejaid Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ja Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane.
Rohkem infot meeste matka kohta leiab „Mehed, hakkame liikuma!“ matka Facebooki sündmuse lehelt.
2023. aasta septembris avaldatud Meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuse kasutamise uuringust selgub, et mehed ei ole altid tunnistama ja otsima abi vaimse tervise, sh. meeleoluhäirete korral. See on ka põhjus, miks püütakse oma muredega ise hakkama saada ning abi nähakse pigem tervist kahjustavatest tegevustest nagu näiteks sõltuvusainete tarbimine.
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020−2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust selgub, et vaimse tervise probleeme esineb meestel elu jooksul pisut harvem kui naistel, kuid meestel diagnoositakse sõltuvushäireid 2−3 korda rohkem kui naistel, mis võib näidata, et mehed proovivad lahendada depressiooni omal käel ja neile kättesaadavate vahenditega. „Kui füüsilise tervise puhul saab 93% meestest kohe aru, et tervisega on midagi korrast ära, siis vaimse tervise puhul vaid 71%,“ toob välja psühhiaater Margus Lõokene uuringust selgunud statistikat. Lõokene märgib veel, et terviseprobleemide korral abi otsimine sõltub suurel määral ka maskuliinsusega seotud uskumustest. 61% uuringus osalenud meestest väitis, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima ning 68% vastanutest tunnistasid, et neile ei meeldi rääkida oma tunnetest.
„Inimese vaimne heaolu ja füüsiline liikumine on otseses seoses, mida väljendab ka mõttetera „terves kehas terve vaim“,“ märgib SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson. Ta lisab, et liikumisel on meie kehale ja ajule kohene mõju ehk liikumine parandab aju verevarustust. Parema verevarustuse järel viiakse ajust kiiremini välja jääkained ning suureneb ka aju närvirakkude vaheline aktiivsus, mille tulemusel tunneme end erksana ning paraneb meie töövõime ja tähelepanu. „Füüsilise liikumise ajal tunneb inimene end rõõmsa ja õnnelikumana, sest ajus vabanevad endorfiinid ja mitmed meeleolu mõjutavad virgatsained, mis aitavad meeleolu- või ärevushäireid vähendada ja ennetada,“ lisab Henek Tomson.
Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala märkis, et kui käitumuslikel riskiteguritel on oluline roll meie tervisele, siis tasub meeles pidada, et füüsilisel ja ka vaimsel tervisel on kolm lihtsat alustala − piisav uni, tasakaalustatud toitumine ning regulaarne liikumine. Nende kolme teguri kõrval toob Ojala veel välja, et vaimse tervise hoidmise juures on oluline esimeste ärevuse või depressiooni märkide äratundmine iseenda ja lähedaste puhul, aga ka ühiskonna teadlikkus laiemalt. „Enamasti reageeritakse vaimse tervise halvenemisele alles siis, kui omadega ollakse juba puntras ning olukorrast ei osata enam kuidagi välja tulla. Seega on oluline rääkida ja tuua välja, kuidas oma vaimset tervist igapäevaselt hoida ja muresid ennetada – üheks võimaluseks on füüsiline liikumine värskes õhus,“ lisab Ojala.