Laste hambahaiguste ennetamine ja kontroll

Uuringud näitavad, et meie laste suutervis ei ole väga heal tasemel, suurem osa hambaarsti külastanud lastest on vajanud ravi. Eelmisel aastal oli kõige vähem hambahaigusi ennetavale kontrollile jõudnud lapsi 6 aastaste seas, millest võib järeldada, et hambaarstile suunamise süsteem toimub koolides paremini. Piirkondadest kõige kehvem seis oli Virumaal, kus hambaarsti jättis külastamata 25% selle piirkonna lastest.

Oluline roll laste hammaste tervise juures on vanemate teadlikkusel, igapäevasel juhendamisel ja eeskujul. Mõned aastad tagasi lastevanemate seas läbi viidud küsitluses selgus, et üle poolte lastevanematest hindasid oma teadmisi kaariesest kas rahuldavaks (58%), või halvaks (18%). Pea pooled lapsevanematest ei pidanud kaariest ka nakkushaiguseks. Heaks pidasid oma teadmisi sel teemal vaid neljandik lapsevanematest, samas ei olnud nad altid lapsega hambaarsti külastama.

Kodustest harjumustest sõltub palju

Meeles tuleb pidada vähest, kuid sellest piisab, et ära hoida suuremaid kulutusi tulevikus. Kõige olulisem tegevus laste hambahaiguste ennetamiseks toimub kodus läbi vanema õpetussõnade. Iga õpetuse juures on oluline osa selgitamisel, et laps saaks aru, miks ta just nii tegema peab. Lapsepõlvest kaasa saadud harjumused suuhügieeni hoidmisel püsivad ka täiskasvanueas- läbi selle kasvab ka teadlikkus tuleviku perspektiivis.

Koduste hambahaiguste ennetamise olulisteks märksõnadeks on: hambapesu (2 korda päevas)- selleks, et hambapesu oleks ka efektiivne, saab kasutusele võtta erinevaid abivahendeid, näiteks lemmiklaul või liivakell aja mõõtmiseks või suuvesi kaaries markeriga, mis värvib ära suus veel puhastamist vajavad kohad. Hammaste pesemiseks võiks kuluda vähemalt 3-5 minutit. Väiksemate laste puhul, kellele hambapesu veel harjumuseks ei ole saanud oleks hea, kui vanemad laste hambad üle peseksid. Oluline on ka õige hambaharja valik ning harjamistehnika. Hambahari ei tohiks olla liialt kõva vaid peaks olema pehme (märgistusega soft) ning hambaharja peaks käes hoidma nagu pliiatsit, nimetatud moodus ei lase hambaid liiga tugevasti harjata, mis omakorda hoiab ära hammaste tundlikuks muutumise või süvenenud juhul hambakaela paljastumise. Nõuandeid koduseks suuhoolduseks tuleks küsida ka oma hambaarstilt, informatsiooni ja häid teadmisi leiab ka www.suukool.ee kodulehelt.

Teiseks oluliseks märksõnaks on toidukorrad. Oluline on süüa regulaarselt, mitte „näksida“ toidukordade vahele ning janujoogiks peaks olema vesi. Suvisel ajal maal vanaema juures olles, langeb lapse suu tihtipeale happerünnaku ohvriks- marjad ja mahlad on sellisel ajal vältimatud, kuid ka siinjuures oleks suuremate kahjude vältimiseks oluline suud peale söömist ja mahla joomist veega loputada. Levinud on teadmine, et kommi ei tohi süüa, siis tekib hambasse auk. Kommi võib ikka süüa, kuid sedagi mõistlikult ning kohe peale toidukorda, mitte toidukordade vahel.

Õigeaegselt hambaarsti külastama

Lisaks suuhügieeni eest hoolitsemisele kodus on oluline osa ka regulaarsel kontrollil hambaarsti juurde. Olulised vanused, millal oleks soovitatav lapsega hambaarsti külastada on 3, 6, 7, 9, 12, 14 ja 15.  Regulaarne hambaarsti külastus on tähtis võrdlemaks olukorda suus erinevatel perioodidel, mis annab aimduse sellest, kas kodused vahendid on õiged või tuleks veel näpunäiteid saada. Samuti on oluline probleemide korral õigeaegne ravi.

Lapsega esimene kord hambaarsti juurde minnes on oluline vanema selgitustöö ning lapse ettevalmistus. Lapsele tuleb selgitada hambaarsti juures käimise olulisust ning seejuures tuleks jääda ausaks ega tohiks last ilustavate valedega „petta“, see võib tulevikus tingida hambaarsti juurde minemisest keeldumise. Üldjuhul, kui esimese visiidi põhjuseks ei ole valu või mõni sekkumist vajav probleem, siis hambaarst tutvustab lapsele kabinetti, näitab töövahendeid ning sõidutab last toolis- vajadusel saab laps esimest korda ka ema süles istuda. Järgmisel visiidil oleks hea külastada lapsele juba tuttavat hambaarsti, kellega on kontakt juba olemas. Soovituslik oleks hambaarstile jõuda enne, kui lapse hammas valutama hakkab, kuna esimene kogemus hambaarsti juures valuga võib lõppeda suure hirmuga hambaarsti ees tulevikus.

Kiirem aeg laste ja ka vanemate jaoks hakkab septembris taas pihta, seega peaks juba praegu mõtlema hambaarsti külastamise peale, et väikestest probleemidest suured ei kasvaks. Hambahaiguste ennetavatele vastuvõttudele suunavad ka pereõed ja kooliõed –kui saate neilt teatise soovitusega hambaarsti külastada, siis see on just eeltoodud vanuserühmade järgi õige aeg. Loomulikult ei pea lähtuma väljatoodud vanuserühmadest, oluline on teada, et hambaarsti võib külastada igal ajal ning vähemalt üks kord aastas, kui ravivajadust ei ole esinenud. Kui aga ravivajadus on olnud suurem siis võiks hambaarsti külastada kord poole aasta jooksul. Pere-ja kooliõe ülesandeks on eelkõige soovitada ja suunata, kuid, et lapsevanem oma lapsele ka hambaarsti aja broneeriks, jääb siiski lapsevanema vastutada. Tuleviku eesmärgiks oleks, et hambaarstid ei peaks nii palju enam tegelema tagajärgedega, vaid saaksid rohkem tegeleda ennetustööga.

 Alla 19-aastastele on hambaravi Eesti Haigekassa lepingupartnerite juures tasuta. Kindlasti täpsustage, kas hambaarstil on leping haigekassaga olemas. Kui otsustate hambaid ravida teenuse osutaja juures, kellel haigekassaga leping puudub, tuleb teil ise teenuse eest maksta ning seda raha haigekassalt tagasi ei saa. Pärast 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes isiku viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.