Lamatisi on lihtsam ära hoida kui ravida

Kui inimesel on liikumis- ja aktiivsuspiirang, ohustavad teda mitmed terviseprobleemid, sh lamatis – ränk ja ebameeldiv haigus, mis kahjustab nahka ja naha aluskudet.

Selle aasta novembrist kuni novembrini 2017 toimuvad üleriigilised Eesti Haigekassa korraldatud koolitused tervishoitöötajatele, kes puutuvad kokku liikumis- ja aktiivsuspiiranguga patsientidega. Koolituse sisuks on lamatiste ennetamine varase märkamise ning õigete hooldusvõtete ja abivahenditega. Koolitusmaterjal põhineb kliinilise kogemusega arstide ja õdede poolt väljatöötatud lamatiste käsitluse ravijuhendil ning vastaval patsiendijuhendil, mis on leitavad veebis või trükiversioonis kättesaadavad perearstilt.

Lamatiste ennetamise koolitusest annab ülevaate Tallinna Tervishoiukõrgkooli õppejõud Ljudmila Linnik. „Sageli algavad probleemid puudulikest teadmistest, seepärast on lamatiste ennetamise koolitused väga vajalikud nii haigla- kui ka koduõdedele, hooldajatele ja pereõdedele. Loodame, et kõik koolitustel käijad on lahkelt valmis oma teadmisi jagama nii kolleegidega kui ka patsientide lähedastega, kes jälgivad ja hooldavad kodustes tingimustes.” Koolituste ajakava on leitav siit.

Millest lamatised tekivad?

„Lamatiste tekkel on kaks peamist põhjust. Need on survejõud ja hõõrdejõud,” selgitab Ljudmila Linnik. Lamatis tekib kiiremini kehapiirkondadesse, mis on pideva surve all. Seega on ohustatud kehapiirkonnad eelkõige kukal, kõrvade tagumine pind, küünarnukid, abaluud, kogu istmiku piirkond, puusad, põlved, pahkluud ja kannad. Need on kohad, kus luuline pind on nahale väga lähedal.

Teine sage põhjus lamatiste tekkeks on hõõrdumine vastu madratsi või tooli kattematerjali. Tihti on lamava patsiendi nahk pisut liiga kuiv, või siis vastupidi – niiske, ning kokkupuude riide või mähkmega tekitab lamatised.” Nii on lamatiste risk kõige kõrgem patsientidel, kes peavad lamama või veetma pikka aega järjest ratastoolis. Risk suureneb juhul kui inimene ei tunne oma haigusseisundist tulenevalt ebamugavust või valu, mis tekib pikka aega ühes asendis lamamisel või ei reageeri sellele tundele õigeaegselt. Seega tasub olla tähelepanelik selliste patsientidega, kel esineb pidev uimasus (ka näiteks rahustite mõjul) või muu teadvusehäire. Üheks lamatiste riskifaktoriks on ka napp toitumine ja vähene vedelikutarbimine.

Lamatiste ennetamine

Lamatised on haigus, mida ennetada on oluliselt kergem kui ravida. Üheks esmaseks nõudeks lamatiste ennetusel on see, et patsiendi nahk peab olema kuiv ja puhas. Ljudmila Linnik rõhutab, et kui patsient ise liikuda ei suuda, tuleb teda liigutada hooldajail kindla aja tagant. Ent selleks, et ka hooldajat mitte ebamõistlikult üle koormata, saab kasutada mitmeid abivahendeid.

„Mida suurema osa ajast veedab inimene voodis, seda olulisem on tema küljealuse kvaliteet. Kui tegu on lamava patsiendiga, tuleb esmalt üle vaadata tema madrats. On olemas nii tavalised kui ka spetsiaalmadratsid, mille pind võimaldab õhul patsiendi all veidi liikuda. Võimalusel võiks voodis olla ka spetsiaalne lamatisi ennetav madrats või kattemadrats. Kõiki eelmainitud abivahendeid on Eestis võimalik osta või rentida. Mõnede abivahendite soetamiseks saab ka haigekassast soodustust taotleda.

Kui tavalise madratsi korral tuleb patsienti pöörata iga kahe tunni tagant, siis spetsiaalmadratsi puhul piisab, kui pöörata iga nelja tunni järel. See teeb lähedase töö palju kergemaks,” selgitab Ljudmila Linnik. Samas rõhutab ta, et kui patsient on võimeline oma eelistust väljendama, tuleb madrats valida just tema eelistustest lähtuvalt.

Koolitustel tutvustatakse ka patsiendi pööramise õigeid töövõtteid ning selleks kasutatavaid abivahendeid. Neid õpetavad haiglate töötajad edasi ka patsientide lähedastele. Ljudmila Linnik julgustab, et kui õigeid vahendeid kasutada ja võtted omandada, pole vaja jõudu kasutada ning sajakilose mehe pööramisega saab hakkama ka napi jõuga lähedane. „Samuti on abivahendite mõte hõõrdejõu vähendamine. Üks väga hea vahend on libistuslina, mis teeb pööramise kergeks ning kaitseb patsiendi nahka riide vastu hõõrdumise eest.”

Esimene tunnus on punetus

Ljudmila Linnik õpetab märkama lamatise esmast ohumärki. „Esimene tunnus, millele kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, on punetus. Kui tekkinud punasele laigule näpuga peale vajutades jääb punetus alles, tuleb sellele kohe reageerida.”

Õppejõud Linnik käsitleb patsiendi ravi meeskonnatööna. Meeskonnas on tegelikult kõik, kes patsiendiga kokku puutuvad – arstid, füsioterapeudid, õed ja hooldajad, ent samuti lähedased. „Patsiendi jälgimine ja tema seisundi hindamine on pidev protsess, milles osalevad kõik ravimeeskonna liikmed,” selgitab ta.

Kui patsiendi nahal on avastatud punane laik, tuleks lähedastel sellest kohe meedikuid teavitada. Esmast abi saab pakkuda patjadega, et ohustatud koht rohkem surve või hõõrdumise all kannatama ei peaks. Juba tekkinud lamatis paraneb üldjuhul kahe nädala jooksul. Kui lamatis ei parane, tuleb kindlasti spetsialistidelt abi otsida.