Koostöölepe: perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik prioriteet
Eesti Perearstide Selts, terviseamet, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeerium allkirjastasid täna, 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingu osalised rõhutavad, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Ühiselt lepiti kokku eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse.
Hea tahte koostöökokkulepe seab eesmärgiks:
- tagada igale Eesti inimesele võimalus registreerida end perearsti nimistusse;
- parandada valdkonda puudutavat kommunikatsiooni;
- tõsta peremeditsiini teenuste kvaliteeti;
- kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi;
- tähtsustada esmatasandi tervishoiu rahastamist.
„Igale Eesti inimesele kättesaadav, kvaliteetne ja kodulähedane peremeditsiin on Eesti tervishoiu vundament. Selleks, et tugevdada esmatasandit tervikuna leppisime kokku eesmärkides, mille nimel plaanime lähiaastatel koos tööd teha, pidades silmas kõige olulisemat eesmärki – patsientide, Eesti inimeste heaolu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Võttes arvesse Eesti tervishoiu üht teravaimat probleemi – spetsialistide põuda, iseäranis maapiirkondades, on samavõrd oluline luua peremeditsiinis ka töökeskkond, mis optimaalse töökorralduse ja kutsealaste arenguvõimalustega motiveeriks tervishoiu valdkonna spetsialiste alustama ja jätkama tööd just Eesti tervishoiusüsteemis.“
“Iga inimese jaoks on kõige olulisem see, et perearstil oleks aega temaga rääkida, talle silma vaadata ja tema muredesse süveneda. Eesti Perearstide Seltsi jaoks on väga oluline, et kõik perearstid ja nende meeskond oleks hea väljaõppega, uusimate meditsiinivaldkonna teadmistega kursis, motiveeritud ja töövõimelised, selleks, et tagada patsiendile parim võimalik abi esmatasandil,” ütles Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi. “Sestap on väga oluline, et kõik osapooled lepivad kokku nimistute optimaalses suuruses 1600 inimest ning teevad kõik selleks, et tagada esmatasandile vajalikud infotehnoloogilised tööriistad ning perearstiabi säilimine ka maapiirkondades.”
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul on piiratud ressursside tingimustes igale Eesti inimesele kvaliteetse perearstiabi tagamiseks hädavajalik erinevate osapoolte tihe ja toetav koostöö. „Inimene peab saama info, kuidas perearsti nimistusse saamiseks avaldust teha ja kui arst ei saa teda mingil põhjusel enda juurde võtta, siis ka arstilt selgituse. Oluline on, et ükski inimene ei jääks teadmatuses ühe arsti ukse tagant teise juurde käima,“ ütles Merike Jürilo. „Samuti on oluline, et arstid toetavad üksteist probleemide lahendamisel inimliku hoolimise ja parimate praktikate jagamisega.“
Muu hulgas leppisid osapooled kokku perearstide kvaliteedisüsteemi jätkuvas arendamises ning mentorlussüsteemi kasutuselevõtus, et aidata järele madalama kvaliteeditasemega perearstipraksiseid. Samuti lepiti kokku perearstiabi rahastamise suurendamises proportsionaalselt eriarstiabiga ning perearstiabi piirkondliku rahastamise mudeli väljatöötamises.
Haigekassa juht Rain Laane ütles, et haigekassa toetab peremeditsiini sel aastal 19 miljoni euroga rohkem kui mullu. Samuti tõusevad vastavalt sõlmitud kollektiivleppele tänavu arstide palgad. “Mõistame, et arstidel ja õdedel on ootus palgatõusuks ning oleme vastavalt meie ühistele ravikindlustuse võimalustele ka arstide palkadesse panustanud. Samuti toetame perearstide kiiremat inimese abistamist, selleks investeerime juba tänavu perearstidele mõeldud digitaalsesse otsustustoe lahendusse, mis aitab arstil inforohkuses langetada parimaid raviotsuseid,” ütles Rain Laane.
Kokkulepitud tegevused esmatasandi tervishoiu arendamiseks lähtuvad 1978. aasta Alma-Ata ja 2018. aasta Astana deklaratsioonist ning 2008. aasta Tallinna hartast.