Jaanuarist hüvitab haigekassa mitmeid uusi ravimeid

Esimesest jaanuarist täieneb haigekassa rahastatavate ravimite nimekiri uute ravimitega. Laiendatakse nii ravimeid saavate patsientide hulka kui tehakse ka mõned senised haiglas kasutusel olnud ravimid kättesaadavaks apteegis.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhi Erki Laidmäe sõnul on sügis olnud ravimitootjatega läbirääkimiste osas väga viljakas. „Mitmed pikalt kestnud läbirääkimised on õnnestunud kokku sõlmida ning jaanuarist lisandub nimekirja tavapärasest mitu korda enam ravimeid,“ märkis ta.

Laidmäe hinnangul jätkub ka tuleval aastal trend, et turule tuleb järjest rohkem kitsale sihtgrupile mõeldud ravimeid. Eesti mõistes võib tähendada ravimit, mida vajab aastas käputäis, näiteks 15-20 patsienti. Üks sellistest uuel aastal nimekirja lisanduvatest ravimitest, toimeainega risdipaam, on mõeldud spinaalset lihasatroofiat põdevatele lastele. „Uuest aastast hüvitab riik nüüd ravimit, mis teeb patsientide olukorra paremaks ja pikendab nende eluiga,“ ütles Laidmäe. Ravimi üks eesmärkidest on aidata patsiendil saada tugevamaks. Samuti väheneb vajadus hingamistoe järele ning suureneb tõenäosus iseseisvalt kõndima hakata.

Uuest aastast lisandub loetellu ka vähiravimeid nii kodus kasutamiseks kui ka haiglaravi jaoks. Kokku lisandub nimekirja 16 uut võimalust erinevate vähivormide ja -staadiumite raviks. „Et ravim saaks loetellu lisatud, on oluline, et sellele kasu oleks patsiendi jaoks tõestatud ning tootjatega oleks õnnestunud hinnaläbirääkimistel saavutada meie kõigi ühise ravirahakoti jaoks aktsepteeritav hind,“ selgitas Laidmäe loogikat, mille järgi haigekassa ravimeid hüvitab.

Nimekirjast leiab ka kolm uut ravimit, mis on mõeldud vaimse tervisega seotud haiguste raviks. Skisofreeniapatsientide jaoks on loetelus uus ravim toimeainega kariprasiin, mille eesmärk on teiste positiivsete mõjude seas vähendada patsiendil luulumõtteid ja rahutust. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega patsientide jaoks on aga varasemast enam kättesaadavad ravimid toimeainetega atomoksetiin ja metüülfenidaat, sest raviga saab nüüd alustada lastepsühhiaater ning ravi vajadusel pikendada perearst.

Haiglaravimitest lisandub loetellu depressiooniravim toimeainega esketamiin. Tegu on ravimiga, mida saab haiglas kasutada juhul, kui patsienti ei ole eelnevad antidepressantide kuurid ega ka elekterimpulssravi aidanud. „Kuna ravimi hind on väga kallis, on sellised piirangud vajalikud, sarnased tingimused on kehtestatud ka näiteks Rootsi tervishoius. Loodame, et hind läheb ajapikku odavamaks ja meil on võimalus ravimit enamatele patsientidele hüvitada,“ selgitas Laidmäe.

Inimesed, kes põevad hüperkolesteroleemiat ehk neil on liiga kõrge kolesteroolitase ja nad on üle elanud ka infarkti, saavad uuest aastast kasutada selle vastu bioloogilist ravi toimeainega alirokumab. Kui varem oli ravi alirokumabiga ja evolukmabiga hüvitatud limiteeritud arvuga perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidele, siis algavast aastast hüvitab haigekassa neid ravimeid laiemale ringile patsientidele, eesmärgiga nende järgmine infarkt ära hoida ja suremust vähendada.

Samuti laieneb uuest aastast ravimivalik südamepuudulikkusega patsientidele, sest loetellu lisandusid empagliflosiini sisaldavad ravimid. Uued ravivõimalused saavad ka hulgiskleroosi ja fibroseerivaid kopsuhaiguseid põdevad patsiendid.

Haigekassa panustab apteegist ravimite ostmise kompenseerimisse sel aastal kokku ligi 160 miljonit ning haiglas patsientidele antavatesse ravimitesse (sh COVID-19 vastased ravimid) ligi 80 miljonit eurot. Lisaks hüvitab haigekassa ravimeid riiklikes programmides (näiteks HIV ja vaktsiinid) ligikaudu 20 miljoni euro eest ning täiendavale ravimihüvitisele kulub ligikaudu kaheksa miljonit eurot.