Haigekassa ootab tagasinõuetena ravirahakotti mitut miljonit eurot

Haigekassa nõuab igal aastal inimestelt ja raviasutustelt tagasi miljoneid eurosid, kuid sageli ei jaksa raviraha välja petnud või kriminaalkorras karistatud inimesed tagasi maksta, mistõttu tagasimaksmist ootavad miljonid eurod. 

Sageli on põhjuseks selles, et inimene ei arvesta pettuse teed minnes või end purju juues, et hiljem tuleb pahanduse korral kinni maksta nii haigushüvitise pettused kui ka teisele inimesele kehavigastuste tekitamine, purjus peaga autoavariis viga saanud inimeste raviarvete hüvitamiseni välja.   Eelmisel aastal esitas haigekassa kokku 2 258 tagasinõuet summas 1 738 465 eurot.

Haigekassa nõuete osakonna juhataja Jelena Kont ütles, et viise, mille eest ja kuidas haigekassa peab seaduse järgi raha tagasi nõudma, on väga mitmeid.

Näiteks on üks tavaline viis, kuidas nii Maksu- ja tolliametit ning haigekassat petetakse, käib läbi sotsiaalmaksu deklareerimise ning selle hilisema mittemaksmise, samas arvutab haigekassa näiteks töövõimetushüvitisi ja sünnitushüvitist just sotsiaalmaksu aluseks võttes. 

„Tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,“ rääkis Kont. „Paralleelselt käivad ka kriminaalmenetlused, kus haigekassat kaasatakse kannatanuna, sest alati ei õnnestu haldusmenetluse kaudu raha tagasi saada. Pettuste eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes panevad petjad kannatama need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada,“ lisas ta. 

Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta palka, ka see on alus tagasinõudeks. „Töövõimetushüvitist maksab haigekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et riiki ja tegelikult kõiki makse maksnud inimesi petta ning rohkem teenida, kui tavaliselt kuupalk oleks. Lisaks on see seadusevastane,“ manitses Kont.

Kuigi paljud ei tea, nõuab haigekassa raha tagasi ka juhul, kui näiteks kakluse või muu vägivalla käigus tekitab vägivallatseja kannatanule vigastusi, mis vajavad arstiabi ja selle eest esitatakse haigekassale arved. Just needsamad raviarved tuleb kriminaalmenetluse tulemusena süüdi mõistetud inimesel haigekassale tagasi maksta.

„Raviraha on mõeldud ravimiseks, puhuks kui tervisehädasid pole võimalik ette näha. Selle alla ei käi kindlasti olukord, kus üks inimene meelega ründab teist ja seetõttu vajab kannatanu abi. Kannatanu peab abi saama, aga ründajal tuleb kogu raviks kuluv summa kinni maksta. Ja kuna arstiabi on väga kallis, on ka summad suured,“ tuletas Kont meelde.

2020. aastal oli selliseid olukordi 366 korda ja tagasinõudeks läks  kokku 350 000 eurot.

Nõuete osakonna juhi sõnutsi näitab lihtne arvutus, et keskmiselt tuli süüdlasel maksta tuhatkond eurot, kuid reaalsuses on nii paarikümne euroseid arveid, aga ka paarikümne tuhande euroseid nõudeid. Väiksemad tagasinõuded laekuvad haigekassale paremini, samuti maksavad lihtsamalt raha tagasi need, kelle jaoks on selline kogemus esimene. „Palju tehakse ka maksegraafikuid, oleme selle osas paindlikud, sest inimestel pole sageli tuhandeid eurosid kohe võtta. Eelmisel aastal tegime selliseid ajatatud nõuded üle 80 ja summas rohkem kui 200 000 eurot. Selles summas on kõik ajatatud nõuded kokku, mitte ainult vägivalla tõttu tekkinud,“ täpsustas Kont.

Nõudesumma  mittelaekumisel pöördub haigekassa kohtusse. Mullu esitasime kohtule 142 hagiavaldust summas üle 232 000 euro.

Suuremad nõuded lähevad pea alati kohtusse ja sealt edasi täitemenetlusse nende puhul, kes ei taha pärast otsust kohe maksta või ei soovi ka maksegraafikut. Sealt edasi hakkab toimetama kohtutäitur, kel on raha tagasisaamiseks mitmeid võimalusi alates kontode arestimisest kuni vara arestimise ning müügini välja. Mullu algatas haigekassa 139 täitemenetlust summas rohkem kui 300 000 eurot. Hetkel on täiturite juures sundtäitmisel kokku 1136 haigekassa nõuet ligikaudu kahe miljoni euro eest, vanimad täitemenetlused on aastast 2001.

Väga suure nõude võib kaasa tuua liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi jäämine, ka siin nõuab haigekassa kannatanute ravikulud, ravimite kulud ning töövõimetushüvitise tagasi. „See on üks lihtsamaid tagasinõude viise, kui nõude kohta saab nii öelda, sest nõude esitame süüdlase liikluskindlustusele, kes omakorda võib küsida raha tagasi õnnetuse põhjustajalt. Mida tõsisem õnnetus, mida kauem on kannatanu haiguslehel, seda suurem on tagasinõue,“ selgitas Kont. Samas on ka olukordi, kus süüdlasel liikluskindlustust ei ole, siis teatud juhtudel nõue esitatakse liikluskindlustuse fondile.

Eelmisel aastal oli selliseid nõudeid vähem kui 2019. aastal, kuid samas on tõusnud nõuete kogusumma, sest tervishoid kallineb pidevalt. 2019. aastal oli kokku 830 nõuet summas ligikaudu 804 000 eurot ja eelmisel aastal 800 nõuet summas ligikaudu 881 000 eurot.

Üks sageli teadmatusest ja mõtlematusest tekkiv nõue on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi- kasutamisega. Inimesed vajavad reisi ajal sageli arstiabi ja esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutusele ravikindlustuskaardi, omamata samal ajal Eestis ravikindlustust. „Ei arvestata, et kaarti võib kasutada ainult juhul, kui inimesel kehtib Eestis ravikindlustus. Kaart on mõeldud ainult kindlustuse kehtivuse ajaks. Hiljem jõuavad kõik ravikindlustuskaardi alusel osutatud arstiabi arved meile ja kui arstiabi saamise ajal inimesel kindlustust polnud, peame raha tagasi nõudma,“ rääkis Kont. Eelmisel aasta oli selliseid juhtumeid 34 kokku summas 27 000 eurot.

Kahjuks ei pääse tagasinõuetest jätkuvalt raviasutused, ka meedia on raviraha pettustest mitmel korral kirjutanud. Kuigi suur osa tagasinõuetest on seotud inimliku eksimusega, on ka neid, kes kirjutavad arveid teenuste eest, mida inimesed pole saanud. Mullu oli raviarvete esitamisega raviasutustele kokku 572 nõuet ligikaudu 332 000 euro eest.

„Palume jätkuvalt inimestel digiloo keskkonnas oma raviarveid vaadata. Ainult inimene teab, kas arsti poolt kirja pandud teenuseid on inimene tegelikult saanud või ei. Meile laekus eelmisel aastal inimeste poolt mitmeid vihjeid, kontrollisime neid ning tegime ka tagasinõudeid,“ avaldas Kont.