Haigekassa juhtimisel loodud tervishoiu otsustustugi on "Su(g" konkursi finaalis

Eesti Haigekassa poolt kevadel kasutajateni toodud tervishoiu otsustustugi valiti riigi digiteenuste konkursil “Su(g” kümne finalisti sekka. Konkursi eesmärk on selgitada välja Eestis viimastel aastatel loodud parimad riigi digiteenused. Samuti soovib korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustada sellega silmapaistvaimat digiriigi eesvedajat.

Alates tänavu maist saavad perearstid ja -õed kasutada kliiniliste otsuste tugisüsteemi, mis toob nende töölauale patsiendipõhised soovitused ning aitab teha otsuseid kiiremini ja kvaliteetsemalt. Kliinilise otsusetoe süsteem on Eestis esimene omataoline abivahend, kuna koondab kokku ja analüüsib inimese andmeid, näiteks viimase viie aasta diagnoosid, ravimid ja analüüsid, vererõhunäidud, elustiilinäitajad ja geneetilised riskiskoorid. Otsusetoe arendamine on toimunud tihedas koostöös perearstide, Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKuga.

Otsustustoe projektijuht Karin Kõnd Haigekassast sõnas, et teenus on tänaseks abiks igale perearstile ja -õele. „Otsustasime konkursil osaleda ja teiste riiklike teenustega mõõtu võtta, sest teenus on iga Eesti elaniku, perearsti- ja õe jaoks saanud oluliseks tööriistaks ning tegemist on esimese Eestis välja töötatud lahendusega, kus tarkvara arvestab ravijuhenditega ning koostab teavitused iga inimese kohta just tema andmetest lähtuvalt ja edastab need arsti töölauale,“ täpsustas Kõnd.

Konkursi “Su(g” parima digiteenuse kategooriasse laekus 75 teenust, millest 40 pääses edasi teise vooru ja 10 finaali, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kümne finalisti väljaselgitamiseks tuli avalduse esitanud digiteenuse esindajal tutvustada enda teenust neljaliikmelisele ekspertkomisjonile, kuhu kuulusid teenusedisaini, küberturvalisuse, andmekasutuse ning tehnoloogia valdkonna eksperdid nii era- kui ka avalikust sektorist.

Konkursi komisjoni kuulunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi andmete valdkonna juht Ott Velsberg sõnas ministeeriumi teates, et finalistide valimine oli põnev väljakutse, kuna konkursile laekunud digiteenuste tase oli väga kõrge nii kasutajamugavuse, turvalisuse, uudsuse kui ka tehniliste lahenduste poolest. „Ankeedi konkursil osalemiseks olid täitnud paljudes erinevates valdkondades tegutsevad asutused, mis näitab Eesti digiühiskonna laiapõhjalisust. Just digiteenuste paljusus ja nende kvaliteet on üks peamiseid põhjuseid, miks eestlased digiteenuseid nii palju kasutavad ning miks Eesti digiriiki rahvusvaheliselt eeskujuks tuuakse,” rõhutas Velsberg.

Finaliste ootab ees arenduspäev, mille raames viiakse läbi sessioonid kogenud mentoritega ja analüüsitakse enda teenuse klienditeekonda, tulevikuvisiooni ning arendusideid. Riigi digiteenuste konkursi “Su(g” võitja selgub juba jaanuaris. Peavõidu saanud teenuse meeskonda premeeritakse 2500 euro suuruse sihtotstarbelise auhinnafondiga, mida saab kasutada näiteks mentori või eksperdi kaasamiseks teenuse edasiarendamiseks, meeskonnasiseseks koolituseks, või pääsmete soetamiseks mõnele konverentsile.