Haigekassa hüvitab suurt osa erandkorras taotletavatest ravimitest

Eelmisel aastal taotles haigekassalt erandkorras ravimite hüvitamist 340 inimest, kellest 280 said haigekassalt ravimite soetamiseks kas 90 või 100% soodustuse.

Igal aastal panustab haigekassa kokku inimeste ravimite eest tasumisse ligikaudu 230 miljonit eurot. Sellesse summasse kuuluvad arstide poolt välja kirjutatud retseptiravimid, mida inimene ostab apteegist ja mille soodusprotsendi osa katab haigekassa. Igal aastal väljastatakse inimestele ligikaudu 12 miljonit retsepti. Samuti tasub haigekassa nende ravimite eest, mida inimesele antakse haiglas. Kuna erandkorras ravimite otsused tehakse sageli patsiendi jaoks aastate peale, kulus nende ravimite hüvitamisele eelmisel aastal haigekassa eelarvest kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot. Sellest 560 000 eurot moodustavad 2020. aasta jooksul taotletud ravimid.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Mari Reiman rääkis, et kui tavapäraste võimaluste abil inimene vajalikku rohtu ikkagi ei saa või need võimalused on ammendunud, on võimalik taotleda ravimite erandkorras hüvitamist.

Ravimite erandkorras taotlemiseks on paika pandud kindlad reeglid. Esiteks peab taotletav ravim olema selline, mida inimene saab kodus iseseisvalt tarvitada. Näiteks osa ravimeid on mõeldud kasutamiseks ainult haiglas õe või arsti järelevalve all ning selliseid ravimeid haigekassa erandkorras ei hüvitada ei saa. Samuti on mõistlik ravimi tasumist taotleda, kui sel pole Eestis kehtivat müügiluba, sest sellist ravimit teisel viisil haigekassa hüvitada ei tohi.

Lisaks on haigekassal võimalus erandkorras hüvitada ravimeid, mis juba kuuluvad haigekassa soodusravimite loetellu, kuid on kasutatavad näiteks mõne teise terviseprobleemi puhul. Ravimifirmad taotlevad soodusravimite nimekirja saamist enamasti kindlal näidustusel ning kõikide haiguste korral ei pruugi ravim Eestis soodustusega kättesaadav olla. Samas võib mõnikord esineda haiguseid, mille korral võiks loetellu lisatud ravim samuti inimest aidata, kuid patsiendil vajalik näidustus soodustuse saamiseks puudub. Sellises olukorras saab inimene pöörduda haigekassa poole ning küsida oma haiguse raviks vajaliku ravimi hüvitamist erandkorras. „Oleme märganud, et osa inimesi ostab teatud ravimeid ise ning ei kasuta meie võimalusi. Kui ravim võiks tingimustele vastata, soovitame ikka meie poole pöörduda,“ selgitas Reiman.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Kaidi Rekker ütles, et aasta aastalt on haigused, millele erandkorras ravimit küsitakse, samad. „Läbivalt annab tooni allergilise riniidi immuunravi, hormoonsüsteemi haiguste ravi glükokortikoididega ning psühhiaatriliste haiguste ravi liitiumiga, aga sealjuures taotletakse ka elu pikendavat ravi pahaloomuliste kasvajate korral, harvaesinevate haiguste puhul kasutatavaid preparaate ning ka toidulisandeid,“ lisas Rekker.

Rekkeri sõnul teeb aga murelikuks olukord, kus haigekassa on ravimi ostu toetanud, kuid inimene ei osta ravimit apteegist välja ning ei alustagi talle määratud raviga. „Näeme, et kahjuks kõik inimesed oma ravimeid välja ei osta, kuigi hüvitame neid erandkorras 90% ja 100% soodusmääraga. Seetõttu teeb meid murelikuks patsientide ravisoostumus, sest ravimist saab patsient kasu üksnes siis kui ta seda tarvitab.“ rääkis Rekker. Kuigi erandkorras hüvitamine tundub ehk esialgu keeruline, on hilisem hüvitamine tegelikult lihtne ja ei erine tavakorras soodustatud ravimite omast - inimene saab digiretseptiga ravimi apteegist välja osta ning haigekassa tasub taustal selle hinna apteegile.

Eitavad vastused taotlusele saavad inimesed sageli siis, kui ravimi toime kohta on vähe infot või ravimist saadav kasu on patsiendi haigusseisundi puhul väga ebakindel või tagasihoidlik. Samuti kui ravim on mõeldud haiglas kasutamiseks või kui ravimil on müügiluba, aga see ei kuulu haigekassa loetellu. Siiski tuleb selliseid taotluseid ette harva, näiteks möödunud aastal oli neid 17 ehk ligikaudu 5% taotlustest. „Taolises olukorras püüame koostöös patsiendi raviarstiga leida mõne teise ravimi, mida patsiendi haigusseisundi korral saaksime tavakorras või erandlikult soodustada ja teinekord võib sobiva ravivõimaluse leida ka haiglateenuste seast,“ lisas Rekker.

Kui erandkorras hüvitamise taotlus on tehtud ja positiivne otsus olemas, ei pea inimene enam hiljem uusi pabereid koos arstiga kokku panema, sest haigekassa tehtud otsused on nii pika aja peale, kui inimesel vaja.