Haigekassa alustab endoproteesimise raviteekonna visandamist teenusedisaineritega

Täna kogunevad ligi 40 eksperti virtuaalsesse teenusedisaini töötuppa, et visandada endoproteesimist vajavale inimesele parem raviteekond.

Haigekassa on valinud puusa- ja põlveliigese endoproteesimise järgmiseks raviteekonna arendamise juhtprojektiks ning töötuba on osa projekti ettevalmistamisest. Haigekassa innovatsioonijuhi Kitty Kubo sõnul on inimkesksus ja terviklikud raviteekonnad tervisesüsteemi kõige olulisem arendussuund. „Juhtprojektid on tõhus viis, kuidas selles suunas liikuma hakkamiseks erinevaid osapooli mobiliseerida ja vajalikke muutusi käima tõmmata. 2019. aastal algatatud insuldi juhtprojekti positiivne kogemus on andnud meile julgust sellist lähenemist laiendada,“ sõnas Kubo.

Endoproteesimised on üks sagedasemaid plaanilisi lõikuseid. Puusa- ja põlveliigese endoproteesimisi tehakse Eestis aastas ligi 3600 ja see arv kasvab iga aastaga. 2021. aastal on haigekassa planeerinud säärasteks lõikusteks 18 miljonit eurot.

Haigekassa eriarstiabi osakonna juht Tiina Sats põhjendas endoproteesimise teekonna fookusesse võtmist just võimalusega mõjutada seeläbi paljude inimeste teenuskogemust ja elukvaliteeti. „Otsust toetas ka erialaseltsi suur huvi, et teekond muutuks inimese jaoks paremaks ja entusiasm selle nimel aktiivselt panustada,“ selgitas Sats.

Murekohad praeguses endproteesimises ulatuvad pikkadest ravijärjekordadest keerulise ravikorralduseni. Eesti Ortopeedia Seltsi presidendi Katre Maasalu hinnangul on endoproteesimine keerulisest raviteekonnast hoolimata üks tõhusamaid protseduure inimese elukvaliteedi parandamisel. „Suur osa endoproteesimise patsientidest on vanemad inimesed. Kui raviteekond oleks paremini organiseeritud, jõuaks patsient tunduvalt parema elukvaliteedini palju lihtsamalt,“ sõnas Maasalu.

Töötuppa on kutsutud raviteekonna erinevate osapoolte esindajad, kelle ühisest nägemusest ja koordineeritud tegevusest sõltub inimese jaoks teenuste teekond ja ravitulemus. Töötuba viivad läbi teenusedisainerid Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini laborist. „Teenusedisaini lähtekohaks on kasutajate vajadused. Oleme töötoa ettevalmistuseks teinud paarkümmend intervjuud patsientide ja lähedastega ning raviteekonnal nendega kokku puutuvate tervishoiuspetsialistidega. Töötoas räägime laiemas ringis läbi intervjuudest esile kerkinud probleemkohad, visandame parema raviteekonna ja lepime kokku lahendussuundades,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia teenusedisaini õppejõud ja projektijuht Ruth-Helene Melioranski.

Tänase töötoa tulemuste põhjal töötab haigekassa sügiseks välja endoproteesimise raviteekonna juhtprojekti, mida edaspidi koos partneritega ellu viima hakatakse.