Eestlaste südametervis edeneb, ent ravikulud kasvavad

Aprillis korraldatakse Eestis taaskord südamekuud. Kolme aastakümne vältel on alla 65-aastaste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud üle 70 protsendi. Ometi vajas möödunud aastal südame isheemiatõve tagajärjel ravi ligi 23 600 patsienti. Ka tänavu pöörab Tervisekassa südamekuul tähelepanu südametervise hoidmisele ning tuletab meelde, et südamehaiguste ennetamiseks on oluline tervislike eluviiside kujundamine, mille üheks osaks on regulaarne liikumine.

Kuigi südamehaiguseid põdevate patsientide arv ja südamehaigustesse suremus on aastate jooksul Eestis langenud, on meil suremus jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. „Kolmekümne aastaga on inimeste teadlikkus südametervisest ning ennetus- ja ravivõimalustest jõudsalt kasvanud, samuti on suremus langustrendis, ent vaatamata sellele on kulutused ravile endiselt suured,” tõdes kardioloog ja südamekuu algataja dr Margus Viigimaa.

Tervisekassa raviarvetest selgus, et möödunud aastal kulus südame isheemiatõve haiguste raviks 60,6 miljonit eurot, mis on 2,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Südamehaigustega patsientide arv on küll aastate jooksul langenud, kuid keskmised ravikulud inimese kohta on kasvanud. „Kõige suuremad ravikulud on viimastel aastatel olnud vanuserühmas 50─59 ning 57 protsenti möödunud aastal ravi vajanud patsientidest olid mehed. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem ja võrreldes naispatsientidega on nende ravikulu keskmiselt umbes tuhande euro võrra suurem,“ selgitas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas.

Elustiilil on suur mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkele, mistõttu on väga oluline hoida end pidevas liikumises ja kehakaal normis, toituda tervislikult ning lõpetada või vähendada suitsetamine ja alkoholi tarbimine. „Oma tervise kontrolli all hoidmiseks ei ole vaja teha palju – piisab lihtsast jalutamisest või sörgist vähemalt 15−30 minutit päevas. Regulaarne liikumine on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda,“ sõnas dr Viigimaa.

Tervislike eluviiside kujunemine peaks algama juba noores eas, mis tagab kehalise aktiivsuse järjepidevuse ka hilisemas elus. „Oluline, et südame- ja veresoonkonnahaigusi esineks tulevikus vähem ja saaksime rohkem ressursse suunata ennetusse, mitte tagajärgede ravimisele,“ lisas Niglas.

Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Aprillis on ka liikumisaasta fookuses südame tervis ning selle tugevdamine regulaarse liikumise kaudu. Terve aprillikuu jooksul on kõigil võimalus osa võtta algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aitavad teha tutvust kõnni, kepikõnni, jooksu ja tantsuga. Liikumisaasta treeningute kohta leiab lisainfot SIIT.

Tervisekassa tänavune südamekuu liikumiskampaania „Kuidas käib sinu süda?“ keskendub liikumisele ja toetub metafoorile süda kui mootor. Nagu iga mootor, vajab ka inimese süda regulaarset liigutamist ja hoolt. Soovitused südametervise hoidmiseks leiab www.liigun.ee ja kampaania visuaalid SIIT.