Eesti inimeste usaldus perearstide suhtes püsib vankumatu

„Minu perearst muretseb minu tervise pärast rohkem kui ma ise. Ta määrab ja soovitab ravi, mis on ka tulemuslik. Väga hea arst.“ Just selliseid kiitvaid sõnu kirjutas portaalis tervisetrend.ee perearst Andrei Borissovi kohta tema patsient Andres.

Tänulikke patsiente, kes saanud oma tervisemuredele perearsti või -õe juures lahenduse, on Eestis veel sadu tuhandeid. Näitab ju Tervisekassa ja Kantar Emori 2022. aastal tehtud uuring „Eesti elanike hinnangud arstiabile“, et 76% eestimaalastest on veendunud oma perearsti suutlikkuses neid enamikus terviseküsimustes aidata. Oma viimase külastusega perearsti või -õe juurde jäi rahule suisa 83% patsienti.

Milliste tervisemuredega perearstikeskusesse pöörduda?

Laias laastus võib öelda, et perearst ja pereõde aitavad tervisemurede korral, mis ei vaja ülikiiret sekkumist ja pole eluohtlikud, aga mis ei ole samas kodustele ravivõtetele allunud. Olgu siinkohal näiteks toodud kaua kestnud või äge külmetushaigus, mitmesugused valud või muud haigusseisundid. Tervisemure diagnoosimiseks saab perearst suunata patsiendi uuringutele ja võtta analüüse. Lisaks on perearstide ja -õdede jälgimisel krooniliste haigustega patsiendid. Kui aga tervisemure on spetsiifilisem ja vajab põhjalikke uuringuid, suunatakse patsient eriarsti juurde. Seejuures ei pea patsient alati eriarsti juurde kohale minemagi, sest pere- ja eriarstid peavad omavahel nõu ka e-konsultatsiooni kaudu. See aitab kokku hoida patsientide aega ja vältida asjatuid visiite.

„Inimeste teadlikkus, et terviseküsimuste lahendamine algab perearstikeskusest, on kasvanud,“ tõdes Laagri Perearstikeskuse juhataja ja perearst Triinu-Mari Ots. Tema sõnul pöördutakse perearstikeskusesse kõige rohkem ägeda haigestumise (tavaliselt viirushaiguste) korral, samuti luu-lihaskonna valude ja vaevustega: seljavalud, liigesevalud, ülekoormussündroomid. „Palju on pöördumisi väsimuse ja uimasuse ehk halva enesetunde tõttu. Selle põhjuseid võib olla palju ja hakkame neid läbivaatusel välja selgitama,“ lisas doktor Ots.

Tema kogemus näitab, et viimasel ajal on pöördumiste edetabelis mitu kohta ettepoole kerkinud vaimse tervise mured. „Vaimse tervise abi järele on vajadus nii suur, et nende teemadega tegelevad iga päev nii perearstid kui ka meie juures töötavad vaimse tervise õed ja kliiniline psühholoog. See, et neid pöördumisi on nii palju, võib olla märk, et nende haiguste osakaal ongi tõusnud, aga positiivsena toon välja selle, et inimesed on teadvustanud – ka selle valdkonna muredega võib julgelt perearstikeskusse pöörduda,“ selgitas Triinu-Mari Ots.

Lisaks tervisehädade leevendamisele saab perearstilt ka juhiseid, kuidas tervislikult elada ja probleeme ennetada. Doktor Otsa sõnul on täiskasvanuid hea nõustada mõne tervisekontrolli käigus. „Tavaliselt on selleks autojuhi tervisetõend, mille raames hindame terviseauditi käigus ka inimese eluviisi. Selline visiit on päris ajamahukas ja mõnikord on inimesed tõredadki, sest neil on vaja vaid ühte tõendit, aga meie mõõdame nende kaela- ja vööümbermõõtu ning räägime eluviisidest. Kuid see on üks võimalus saada kätte ka ennast terveks pidav inimene, kes muidu arsti juurde ei tule,“ rõhutas doktor Ots.

Ta lisas, et alati, kui keegi pöördub perearstikeskusse sooviga oma tervist kontrollida, võetakse ta rõõmuga vastu. „Paraku ei tähenda sel juhul tervisekontroll sugugi mitte kogu laboripaketis olevate analüüside tegemist ega „kogu keha kompuutrit”, nagu sageli oodatakse, vaid just vestlust eluviisidest, harjumustest, pärilikkusest, töökeskkonnast. Kompuuteruuringu tegemise asemel mõõdame inimese vererõhku, vööümbermõõtu ja räägime tema terviseteadlikkusest,“ kirjeldas tohter.

Professionaalset abi saab pereõelt

Aina enam juurdub perearstikeskustes ka praktika, et patsiendi võtab arsti asemel vastu hoopis pereõde. Triinu-Mari Ots kinnitas, et pereõed on viimase kümne aasta jooksul igati välja teeninud nii kolleegide kui ka patsientide usalduse ja inimesed teavad, et pereõele saab julgelt oma muret kurta. „Õde lahendab väga suure hulga terviseprobleeme professionaalselt ja täpselt samade ravijuhendite alusel nagu arstid. Sageli on õdedel teine spetsialiteet ja nii mõnigi kord suunab ka arst patsiendi edasi õe juurde, kes on palju pädevam teatud protseduure tegema ja nõustama,“ kirjeldas doktor Ots. Pereõde aga diagnoosi ei määra ja kui tervisemure ületab õe pädevuse piire, suunab ta patsiendi edasi perearsti, füsioterapeudi või mõne muu spetsialisti vastuvõtule.

Endiselt kuulub pereõdede töö hulka vaktsiinisüstide tegemine, vere võtmine, südame ja kopsude kuulamine ning vererõhu mõõtmine. Samuti uuendavad õed retsepte, seovad haavu ning nõustavad patsiente haiguste ennetamise, tervisliku eluviisi ja toitumise teemal. Vastava väljaõppega õde aitab ka alkoholiprobleemide ja suitsetamisest loobumisega.

Kiire ja usaldusväärne tervisenõu telefoni teel

Nagu vanasõna ütleb, et käi haigused kive ega kände mööda. Samuti ei küsi nad kellaajast ega nädalapäevast. Teadupärast aga perearstikeskused tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel ei tööta, rääkimata riigipühadest. Siis saab tervisemure korral nõu küsida perearsti nõuandetelefonilt 1220. Nõuandetelefoni  meeskonnas on 30 pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega meedikut, kes vastavad kõnedele 24 tundi ööpäevas.

Kõige sagedamini helistatakse nõuandetelefonile viiruse sümptomitega seotud muredega, nagu palavik, nohu, köha ja kurguvalu. Nõu küsitakse ka vererõhuprobleemide, traumade, valude, iivelduse ja oksendamise ning ravimite kohta. Kui inimene on haigestunud nädalavahetusel või riiklikel pühadel ja vajab töövõimetuslehte, on võimalik nõuandetelefonile helistades oma haigestumine fikseerida ja selle alusel saab perearst väljastada töövõimetuslehe. Samuti on võimalik hädavajadusel pikendada ka krooniliste haiguste ravimiseks väljakirjutatud retsepte.

Perearsti nõuandetelefoni teenindusjuhi Kärt Kuke sõnul võeti 2022. aastal nõuandetelefoni kaudu ühendust ligi 444 000 korral, päevas tuli keskmiselt 1300 kõnet. „Kõikidest helistajate tervisemuredest said nõustajad lahendatud 88%, mis tähendab, et helistaja ei pidanud enam kuhugi edasi pöörduma,“ lisas Kukk. 

Lõpetuseks ei maksa unustada, et perearstiabi võib olla ülihästi korraldatud ja professionaalne, kuid oma tervise hoidmisel on suur roll inimesel endal. „Me kõik teame, et pea pool meie tervisest sõltub meist endist. Oma osa on ka geenidel, keskkonnal ja vaid 10% sõltub sellest, milline on arstiabi,“ rõhutas perearst Triinu-Mari Ots.