Eesti Haigekassa seisukohad ravikvaliteedi raporti tulemustest

Ravi kvaliteedi mõõtmine ja hindamine on nii tervishoiusüsteemi kui ravikindlustuse jaoks ülioluline küsimus, sest annab aimu sellest, kui kvaliteetset ravi patsiendile pakutakse. Ravikvaliteedi mõõtmine on rahvusvaheliselt aina kasvava tähtsusega. Eesti Haigekassa on selle info kogumise ja kvaliteedi parendamise võtnud endale prioriteediks, mistõttu oleme järk-järgult liikunud ka selle suunas, et mõõdikuid täiendada. Sel aastal esmakordselt avaldasime 3 juba olemasolevate mõõdikute komplekti tervikuna ja meil on väga hea meel, et tulemuste kohta tuntakse huvi. Avaldatud statistika on suunatud kõigile süsteemi osapooltele: neid jälgivad nii erialaseltsid kui tervishoiuteenuse osutajad, sest annab neile võimaluse võrrelda end Eesti-siseselt, kuid ka rahvusvaheliselt.

Soovitame kindlasti vaadata ka raporti esimest osa, kus on erialaseltside enda hinnang sellele, mida võiks Eestis parandada.

Ühte kõige olulisemat näitajat ei ole, kõik indikaatorid on võrdselt olulised ja põhjalikult välja töötatud koostöös erialaseltsidega, neid tuleb vaadata tervikuna ja komplektis. Näiteks onkoloogilised indikaatorid on kindlasti olulised onkoloogide jaoks, tervishoiukorralduse jaoks on oluline vaadata, miks on mõnes valdkonnas rohkem välditavaid visiite.

Kui me räägime ravi järjekordade pikkusest ja ooteaegadest on üldiselt olukord selline, kus pikemad ooteajad on suuremates ja piirkondlikes haiglates, lühemad on väiksemates ehk üldhaiglates. Põhjuseid on mitmesuguseid. Näiteks saatekirjata erialal on üldiselt järjekorrad pikemad. Mõnel erialal võib teatud hetkel olla arstide puudus, siis on ka järjekord pikem. Üldiselt on sel aastal nende inimeste osakaal tõusnud, kes saavad pikima lubatud aja jooksul vastuvõtule. 2016. aastal toimus 70% HVA arengukava haiglate esmastest plaanilistest vastuvõttudest kuni 42 kalendripäeva jooksul. Liigume ka selles suunas, et patsiendi järjekord sõltuks rohkem meditsiinilisest vajadusest. Kindlasti teeme tööd ka sellega, et aina rohkem algaks (ka saatekirjata erialadel) visiit perearstist, kes oskab hinnata seisundit ja määrata õiget ravi. Perearsti ja eriarsti tasandi paremaks ühendamiseks teeme tööd digi-saatekirjale üleminekuga, kuid selleks on välja töötatud ja hästi rakendunud ka e-konsultatsioon.

Rääkides kriitilisematest haigustest, kus õigel ajal ravile pääsemine on eriti oluline, siis nendele ongi osad indikaatorid eraldi pühendatud. Näiteks onkoloogia. Rääkides eesmärkväärtusest, ehk 42 päeva jooksul ravi alustamine, siis see väärtus on välja töötatud koostöös erialaseltsiga, lähtudes nii ravijuhenditest kui rahvusvahelistest standarditest. Meie tänased ooteajad onkoloogias on samal tasemel nagu võrreldavates riikides Euroopas (Maailmapanga hinnangul). Eesmärki, 95% rinnavähiga patsientidest on 42 päeva jooksul peale spetsialisti vastuvõttu alustanud onkoloogilist ravi, ei suutnud üksi haiglatest tagada. Kuid võrreldes 2015. aastaga on kõigi haiglate puhul näitajad nihkunud lähemale indikaatori eesmärgile. Näiteks: Indikaator: aeg esmase rinnavähi diagnoosiga patsiendi esimesest visiidist raviasutusse kuni onkoloogilise ravi alguseni, eriala kitsendust lisamata: 2015 a oli patsientide osakaal, kellel ravi algas 42 päeva jooksul raviarve algusest – 66%, siis nüüd 2016. aastal oli see näitaja juba 81%.

Kuid vähiravi on üks valdkond, kus peab järjepidevalt nii haiglate sees kui laiemalt süsteemi tasandil rääkima põhjustest, mis aitaksid kaasa ravi kiiremale alustamisele. See on kindlasti üks analüüsi koht ja küsimus ka tervishoiuteenuse osutajatele, et mida siis teha eesmärkväärtuse saavutamiseks. Haigekassa poolt me tagame jätkuvalt, et vähiravi maht oleks piisav, aga usume ka strateegilise ostmise raamistikku muutes, kus liigume selles suunas, et raviprotsessi hinnata terviklikumalt,  toetame neid arendusi. Vähiravi puhul on oluline ka see, et Eestis lepitaks kokku käsitlusjuhend, mille järgi oleks ravi üle Eesti samade standardite järgi korraldatud. 

Rääkides aktiivravist ning järelravist, siis näeme, et on oluline tugevdada jällegi koostööd perearsti ning eriarsti vahel ehk muuta ravi integreeritumaks. Ka siin peame mõtlema raviprotsessi terviklikuma tasustamise peale. Liikudes edasi tulemuspõhisele ostmisele, saame üheks ühikuks võtta patsiendi terve raviteekonna. Näiteks infarktiga patsiendi ravi sisaldab nii õigeaegselt haiglasse jõudmist, ägeda haiguse ravi kui ka taastusravi ning südame tervise edasist jälgimist perearstisüsteemis.

Haiglate tulemusi ei ole saa meie eraldi kommenteerida. Meie ülesanne on koguda statistikat ning teha terviku kohta järeldusi ning tagada koostöös raviasutustega korrektsed algandmed. Kindlasti võib siin küsida ka haiglatelt, kuidas nemad tulemusi näevad.  Oluline on ühe aasta tulemusi vaadata koos pikema perspektiiviga—mis on need trendid mõne indikaatori või eriala puhul. Tulemused võivad sõltuda ka konkreetse haigla või piirkonna patsientidest (ehk mis vanuses, haigusseisundis patsiente seda haiglat rohkem külastab) ning ka konkreetsetest haigustest, millega eelkõige seda haiglat külastatakse. Erinevus haiglate tulemustes näitabki andmete kogumise olulisust, et meil oleks Eesti tasandil selline statistika kogutud ja võrldus tehtud. Selle pinnalt saab hakata järeldusi tegema.

Uuringute puhul tuleb meeles pidada, et raviarst on alati see, kes otsustab konkreetse juhtumi puhul uuringu vajaduse. Mis uuringuid ja protseduure teha, sõltub alati konkreetsest olukorrast. Aga me peame vaatama, kas on mingid valdkonnad kus uuringute maht võiks olla optimaalsem, sest lõpuks ka iga uuring on raviteenus ja võib olla seotud ka mingi riskiga patsiendile. Välditavate uuringute vähendamiseks on kõige olulisem tagada e-tervise arendamine ja info kättesaadavus kõigile osapooltele. Ka siin on oluline esmatasandi ja eriarstiabi koostöö, siin tuleb taas mängu ka e-konsultatsioon. Meie tänane tervishoiuteenuste ostmine, mis on ravijuhu-põhine, võib kohati soodustata ka rohkem uuringute tellimist üksiku raviteenusena. Tulevikus, kui liigume terviklikuma ostmise poole, saame veel paremini siduda kogu raviprotsessi üheks, mis omakorda vähendab ka nn tükipõhiste teenuste tellimist.

Kuidas siis edasi? Eesti tervishoiusüsteem on üks Euroopa kõige efektiivsemaks hinnatud süsteeme, kes teatud hulga rahastusega saavutab nii kvaliteetset teenust ja tervishoidu. Aga efektiivsuse kõrval on oluline jälgida, et inimene saaks õigel ajal, õiges kohas õiget ravi. Ravi kättesaadavus ja kvaliteet sõltuvad mingil tasemel ka kindlasti ühiskonnas tervishoidu eraldatud vahenditest. Usume, et nii eelmise kui praeguse valitsuse poolt aktsepteeritud põhimõte, et tervishoidu peab suunama täiendavaid vahendeid, edendab kvaliteedi arengut ning parandab teenuse kättesaadavust.

Tasub mainida, et oktoobris esitleme ka Maailmapanga projekti lõppraportit, mis puudutab siin mainitud teemadest strateegilist ostmist ning ooteaegasid. Me oleme koostöös Maailmapangaga aastast 2013. analüüsinud Eesti tervishoiusüsteemi ning ravikindlustust ja töötanud välja tegevusi, et neid valdkondi edasi arendada.