82% elanikkonnast on ostnud retseptiravimeid
Möödunud aasta ei ole toonud suuri muutusi inimeste retseptiravimite tarbimistrendides. Sarnaselt 2024. aastale on Kantar Emori rahulolu-uuringu kohaselt viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud 82% Eesti elanikest. Samas on 30% täisealistest elanikest mingil põhjusel jätnud arsti poolt kirjutatud retseptiravimi välja ostmata.
„Trend on tegelikult olnud püsiv juba pikemat aega, sest retseptiravimeid osteti samas suurusjärgus (82%) ka 2023. aastal. Küll aga oleme aastate jooksul laiendanud soodusravimite nimekirja, mis tähendab, et oleme suurendanud investeeringuid soodusravimitesse ning teinud kättesaadavaks palju uusi ravivõimalusi haiguste, tihti ka raskete ja harvaesinevate haigustega inimeste toetamiseks,“ ütles Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.
Möödunud aastal hüvitas Tervisekassa ravimeid kokku 254 miljoni euro eest. Kui rääkida mustritest inimeste tarbimisharjumustes, siis retseptiravimeid ostavad keskmisest sagedamini naised, 65-aastased ja vanemad Eesti elanikud ning inimesed, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid pereliikmeid. Samas on veidi vähem kui kolmandiku võrra neid inimesi, kes on mingil põhjusel jätnud neile väljakirjutatud ravimi välja ostmata.
„Põhjused ei ole suuresti muutunud ning sagedamini mainitakse unustamist (9%) või haiguse möödumist (7%), mistõttu ei peetud ravimit enam vajalikuks. Kuigi Emori uuringus seda välja ei toodud, siis võib üheks põhjuseks olla ka see, et inimese raviskeemis on ravimeid, mida ta enam ei kasuta või mis talle ei sobi. Selleks oleme arendamas ja täiendamas ravimiskeemi lahendust, mis annab tervishoiutöötajatele selge ülevaate ravimitest, mida inimene tegelikult kasutab,“ lisas Hark.
Lähitulevikus saavad inimesed ravimiskeemi näha ka ise kasutades selleks terviseportaali. Nagu selgub Emori uuringust, käib juba praegu 65% Eesti elanikest terviseportaalis vaatamas oma retseptide ajalugu, ravimite maksumust ja neile kehtivat soodustust. Sagedamini on seda võimalust kasutanud 18-30 ja 50-64-aastased naised, samuti kolmanda taseme hariduse ja kõrgema sissetulekuga elanikud. Võimalusest vaadata näiteks seda, kui palju maksab üks konkreetne huvipakkuv ravim, on kuulnud 74% elanikest.
Miks ei valita soodsamat alternatiivi?
Viimasel korral apteegist retseptiravimit ostes pakkus apteeker soodsaima hinnaga ravimit 60% ravimiostjatest. 12% juhtudest pakkus apteeker küll soodsamat geneerilist ravimit, kuid klient otsustas sellest loobuda. Kuuel protsendil ostjatest oli aga soov just soodsama ravimi järele ning 29% ostnutest väitis jällegi, et apteeker ei pakkunud soodsamat alternatiivi.
Soodsaima ravimi pakkumise trend on sarnane varasemate aastatega – geneerilisi ravimeid pakutakse sagedamini 65-aastastele ja vanematele inimestele, samas kui 18-30-aastased ning muust rahvusest elanikud märgivad tihedamini, et neile ei pakutud ravimiostul soodsamat ravimit.
Apteekri pakutud soodsama hinnaga retseptiravimit ei soovita osta ennekõike seetõttu, et inimesel on harjumus või eelistus kasutada kas ühte kindlat või originaalravimit (56%). „Viiendik ravimit ostnud inimestest usuvad, et originaalravim mõjub paremini või on kogenud, et sellel on vähem kõrvaltoimeid. Tuletame meelde, et geneerilised ravimid sisaldavad sama toimeainet ja toimivad organismis samamoodi nagu originaalravimid, vastates originaalravimitega samadele kvaliteedi-, ohutus- ja efektiivsusnõuetele. Näiteks toimeaine edoksabaani korral on piirhind 17.10 ning 70% soodusmäära korral on patsiendi omaosalus ühe karbi ostmisel geneerilise ravimiga 6,83 eurot, ent originaalravimil 22,08 eurot. Seetõttu soovitame alati küsida apteekrilt soodsamat alternatiivi, mis võib oluliselt vähendada patsiendi kulusid ravimite ostul,“ selgitas Hark.
Tervisekassa ja Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. Uuringu käigus küsitleti 1274 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.