Projektide lühikirjeldused
Proaktiivne terviseteekonna digidisainer on digilahendus patsientide ja esmatasandi tervisekeskuste vaheliseks efektiivseks suhtlemiseks ravi planeerimisel ja jälgimisel ning toetamisel. Turvaline suhtlus- ja koostöörakendus perearstidele ja patsientidele, mis sisaldab ka patsientide motivatsiooni hoidvaid ja kasvatavaid funktsionaalsusi.
Projekti eesmärk oli tagada patsiendile toetav isejuhtimise keskkond, et (1) oma terviseplaani järgida, (2) oma tervisekäitumist ennetavalt muuta, (3) paremaid ravitulemusi saavutada ning (4) seeläbi krooniliste haiguste väljakujunemist ja progressooni ennetamiseks.
Projekti eesmärk oli anda perearstikeskustele kasutajasõbralik töövahend krooniliste haigustega ja terviseriskiga patsientide terviseplaanide efektiivseks koostamiseks ja jälgimiseks (sh hästi hoomatav koond patsiendi sisendist ja progressist) ning patsientide igakülgseks ja efektiivseks toetamiseks läbi protsesside automatiseerituse.
Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostas motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldas patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll oli võimestada patsiente oma tervisega tegelema kaasates vajadusel tervisekeskuse meeskonnaliikmeid (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde, ämmaemand). Riskipatsiendiga sõlmiti leping, kus lepiti kokku täpsed ülesanded, mõõdikud, regulaarsed kohtumised ja suhtluskanalid.
Pilootlahendus tugines tõenduspõhistele tervisetehnoloogiatele ja kasutas ravijuhistes ära otsustustoe võimalused. Tervise-,raviplaani koostamise sisuline metoodika töötati välja riskipatsiendi ravijuhtimise projektiga.
Mõju-uuringusse värvati ligi 400 patsienti, kes randomiseeriti võrdselt juhuslikkuse alusel sekkumis- ja kontrollgruppi.
Lõppraport leitav dokumentide loendis lehekülje lõpus.
Kaugteenus “OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi” oli onkoloogilist ravi saavatele patsientidele suunatud koostöömudel, mis võimaldas aktiivravi saavatel patsientidel raporteerida ravist tulenevaid kõrvaltoimeid vähikeskusele kasutades selleks Kaiku Health online platvormi. Patsient sai endale sobival ajal täita struktureeritud sümptomküsimustiku. Tuginedes küsimustiku vastustele, andis tehisintellekt patsiendile automaatselt tagasisidet, kuidas oma enesetunnet parandada. Lisaks sai Kaiku platvormil ka vestlusakna kaudu oma ravimeeskonnaga suhelda. Patsiendi poolt edastatud informatsioon jõudis ka ravimeeskonna töölauale ning vastavalt vajadusele oli võimalik patsiente toeta.
Kõrvaltoimetest teavitamine võimaldab alustada varakult kõrvaltoimete ravi. Väheneb tõsiste ja potentsiaalselt eluohtlike kõrvaltoimete osakaal, mis aitab omakorda vähendada mittevajalikke hospitaliseerimisi. Ühtlasi saab kaugteenusmudeli kaudu koguda süstematiseeritud andmeid, mida on võimalik analüüsida ja kasutada patsiendi edasiste raviotsuste tegemisel (sh nii vähikeskuses kui ka esmatasandil).
Teaduspartneri Tallinna Tehnikaülikool poolt läbi viidud mõju-uuringu eesmärk oli hinnata teenuse mõju nii patsiendile, tervishoiutöötajale ja kui ka ühiskonnale üldisemalt. Uuringu läbi viimiseks värvati üheksa kuu jooksul kokku 177 esmase rinna- või soolevähktõve diagnoosiga patsienti, kes randomiseeriti võrdselt juhuslikkuse alusel sekkumis- ja kontrollgruppi. Projektis tegi kaasa ka vähikeskuse partnerhaigla Pärnu Haigla, et testida kodulähedase vähiravi läbiviimisel patsiendi, vähikeskuse ja partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist ravi kõrvaltoimete käsitluses ning patsiendi nõustamises.
Oluliseks tulemuseks oli, et uuringus osalemise kolmandal kuul aitas OnKontakt kaugteenus hoida sekkumisgrupi elukvaliteeti samal tasemel kui uuringu alguses. Samal ajal kontrollgrupis elukvaliteet langes. Patsiendid ja töötajad hindasid Kaiku platvormi kasutatavust kõrgelt ning uuringu lõpus vastas 77% patsientidest, et IT-lahendus aitas neil raviga seotud vaevustega iseseisvalt toime tulla.
Lõppraport leitav dokumentide loendis lehekülje lõpus.
Psoriaas on krooniline, põletikuline, autoimmuunne, mittenakkuslik nahahaigus, millega patsient peab elama kogu elu. Psoriaas suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi.
Psoriaasi kaugjälgimise näidisprojekt võttis eesmärgiks parandada psoriaasi ravi käsitlust mitmel psoriaasi raviteekonna etapil. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega ning arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Loodi uus teenusmudel, kus arst saab Dermtest Pildivaatur tarkvaral parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja fotosid naha seisukorrast. Tarkvara võimaldab pärida elukvaliteeti, sümptomeid ning riskifaktoreid mõõtvaid patsiendi raporteeritud tulemusnäitajaid ning kasutada asünkroonse teledermatoloogia funktsionaalsust. Projekti eesmärk oli luua tervishoiu ja näidisprojektide konkursi eesmärkidest lähtuv võimekus uue psoriaasi raviteekonna teenusmudeli rakendamiseks ning selle eskaleerimiseks.
Mõju-uuringusse kaasati 106 patsienti sekkumisrühma ning 52 patsienti kontrollrühma. Hinnati, kas tarkvara toel pakutav psoriaasi kaugjälgimine on tavaraviga võrdväärne ning kas patsiendid saavad sellest kasu. Hindamiseks viidi läbi kulu-tulemuse analüüs, mis näitas, et psoriaasi kaugjälgimise uus teenusmudel on Eesti kontekstis teostatav ning ei jää alla tavaravile.
Uuring näitas, et kaugjälgimisel on võimalik saavutada sarnast elukvaliteedi paranemist võrreldes tavaraviga – uuringus näidati elukvaliteedi paranemise puhul ekvivalentust sekkumisrühma (uus raviteekond) ja kontrollrühma (tavaravi) vahel (+/-3.12; 90%, α=0.05). Lisaks väljendas 87% inimestest rahulolu teenusmudeliga ning 85% soovitaks või pigem soovitaks teenust lähedastele. 68% patsientidest väljendasid soovi kaugjälgimisega tulevikus jätkata. Tarkvara on hästi kasutatav nii tervishoiutöötajate kui patsientide jaoks.
Uuringus vaadeldi ka psoriaasi ravikindlustuse kulusid kontroll- ja sekkumisrühmas ning saab välja tuua, et sekkumisrühma mõõdukas-raske psoriaasiga patsientide keskmised ravikindlustuse kulud olid väiksemad kui kontrollrühmas ehk uus raviteekond on selles alamrühmas potentsiaalselt kulusid säästev. Patsiendid on võimestatud, tunnevad ennast hoituna ning haiguse ägenemisel saab olla kindel, et õigeaegne info jõuab tervishoiutöötajani.
Lõppraport leitav dokumentide loendis lehekülje lõpus.
Eelvisiit oli teenus, mis koosnes patsiendi poolt sümptomküsimustiku täitmisest ning selle alusel triaaži teostamisest perearstikeskuses tervisepiletite alusel, kasutades selleks infotehnoloogilist lahendust nimega Eelvisiit. Tegu oli teenusega, mis täiendas perearstikeskuste tööprotsesse, et luua terviklikum ja kättesaadavam esmatasandi teenus.
Teekond algas patsiendi poolse probleemi kirjeldamisega (tervisepilet), millele leiti perearstikeskuses kõige sobivam raviteekond. Lahendus oli kättesaadav 24/7, keskseks osaks triaažimoodul selveanamneesi, sümptomiküsimustiku ning terviseanalüütiku töölauaga. See võimaldas anda patsiendile kiiresti tagasiside tema probleemile ja määrata järgneva teenuse kiireloomulisuse. Teekonnal liikumise kiirus ei sõltunud telefoni teel ühenduse saamisest. Patsient sai esimese tagasisidena teate, et (1) tema probleem on kätte saadud; (2) sellega tegeletakse ning (3) teadmise, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse. Lahendus võimaldab teha broneeringuid erinevatele teenustele lähtuvalt triaaži kategooriast (perearst, eriarst jne) ning läbi viia videovastuvõtte. See tähendab, et patsient saab lihtsatele probleemidele kiiremini lahenduse tänu perearstikeskuse paranenud töövoole ning tehnoloogilisele lahendusele ning patsient on rohkem kaasatud oma tervisemure lahendamisse.
Projekti raames tervisepiletite kasutuselevõtt võimaldas suurendada pereõdede rolli, kuna 80% piletitest suunati lahendamiseks just pereõdedele. 2022. aastal tegid uuritavate nimistute patsiendid läbi MinuDoc-i 32 071 pöördumist, sealhulgas uue terviseprobleemi korral täideti 10 441 sümptomiküsimustikku. See teeb patsiendi peale keskmiselt ühe pöördumise aastas ning 0,37 korral sümptomiküsimustiku täitmise.
Lõppraport leitav dokumentide loendis lehekülje lõpus.