Projektide lühikirjeldused

Järveotsa Perearstikeskus OÜ: Proaktiivne terviseteekonna digidisainer

Oleme loomas digilahendust patsientide ja esmatasandi tervisekeskuste vaheliseks efektiivseks suhtlemiseks ravi planeerimisel ja jälgimisel ning toetamisel. Lahenduse peamiseks eesmärgiks on krooniliste haiguste ägenemise ja tüsistuste ennetamine, aga ka riskipatsientide puhul haiguste ennetamine. Pilootlahendus tugineb tõenduspõhistele tervisetehnoloogiatele ja kasutab  ravijuhistes ära otsustustoe võimalused.

Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostab motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldab patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll on võimestada patsiente oma tervisega tegelema kaasates vajadusel tervisekeskuse meeskonnaliikmeid (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde, ämmaemand). Riskipatsiendiga sõlmitakse leping, kus lepitakse kokku täpsed ülesanded, mõõdikud, regulaarsed kohtumised ja suhtluskanalid.

Tervise/raviplaani koostamise sisuline metoodika töötati välja riskipatsiendi ravijuhtimise projektiga. Projekti käigus luuakse kaugteenusmudel, teaduspartner hindab selle mõju ning tehnoloogiapartner loob telemeditsiinirakenduse (arvuti ja mobiilipõhise) pilootlahenduse toimiva e-Perearstikeskus.ee
juurde. See on turvaline suhtlus- ja koostöörakendus perearstidele ja patsientidele, mis sisaldab ka patsientide motivatsiooni hoidvaid ja kasvatavaid funktsionaalsusi.

Projektijuht: Külle Tärnov kulle.tarnov [at] gmail.com

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla: OnKontakt - vähipatsiendi e-tugi

Igal aastal registreeritakse Eestis 8800 uut vähi esmasjuhtu ja aastaks 2030 kasvab esmasjuhtude arv 11 000-ni. Onkoloogiline ravi hõlmab mitmeid ravi modaliteete (süsteemravi, kiiritusravi, kirurgia), mis võivad esile kutsuda märkimisväärseid kõrvaltoimeid. Kaugteenus “ OnKontakt – vähipatsiendi e-tugi ” on onkoloogilist ravi saavatele patsientidele suunatud koostöömudel, mis võimaldab aktiivravi saavatel patsientidel raporteerida ravist tulenevaid kõrvaltoimeid vähikeskusele.

Kõrvaltoimetest teavitamine võimaldab alustada varakult kõrvaltoimete ravi. Väheneb tõsiste ja potentsiaalselt eluohtlike kõrvaltoimete osakaal, mis aitab omakorda vähendada mittevajalikke hospitaliseerimisi. Ühtlasi saab kaugteenusmudeli kaudu koguda süstematiseeritud andmeid, mida on võimalik analüüsida ja kasutada patsiendi edasiste raviotsuste tegemisel (sh nii vähikeskuses kui ka esmatasandil).

Kaugteenusmudeli eesmärgid on:

1. Patsiendi raviaegse elukvaliteedi hoidmine/parandamine.
2. Vähiravi saavate patsientide mittevajalike EMO külastuste vähendamine.
3. Ravitüsistuste varajane ravi.
4. Ravisoostumuse parandamine, mis on eelduseks ravitulemuste paranemisele.
5. Suurem koostöö perearstide ja vähikeskuste vahel.
6. Patsiendi raporteeritud andmete kasutamine raviotsuste ja -muudatuste tegemisel.
7. Operatiivne patsientide nõustamine, mis vähendab raviaegset ärevust ning suurendab patsiendi kindlustunnet.

Rakenduse kaudu on ühes inforuumis patsient ja tema kliiniline ravimeeskond. Kaugteenusmudelisse kaasatakse 2022. aastal 100 kuni 250 Regionaalhaiglas süsteemravi saavat rinna- ja soolevähi patsienti. Projektis teeb kaasa vähikeskuse partnerhaigla Pärnu Haigla, et testida kodulähedase vähiravi läbiviimisel patsiendi, vähikeskuse ja partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist ravi kõrvaltoimete käsitluses ning patsiendi nõustamises. Fookuses on ka koostöö perearstidega, kel on võimalus saada uue rakenduse kaudu informatsiooni oma nimistu vähipatsientide raviprotsessist ning vajadusel neid nõustada. 

Projektijuht: Kristin Kuusk kristin.kuusk [at] regionaalhaigla.ee

SA Tartu Ülikooli Kliinikum:Psoriaasi patsiendi terviklik jälgimine raviteekonnal ja haiguse ägenemiste ennetamine

Eestis põeb psoriaasi 42 000 inimest. Psoriaas on krooniline retsidiividega kulgev nahahaigus, mis suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega. Samuti on oluline, et arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Projekti abil luuaksegi uus teenusmudel, kus arst saab parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja pilte naha seisukorrast. Piltide ja haiguse raskusastme-skooride põhjal saab arst otsustada raviskeemi muutusi või näiteks suunata patsiendi teistele eriarstidele (kaasuvate haiguste puhul) või perearsti jälgimisele (kergelt kulgeva haiguse puhul). Patsiendi jaoks peab olema seisundi kohta info jagamise võimalus pidev ja lihtne ning tervishoiutöötajatele info asjakohane, ülevaatlik ja kättesaadav. Elukvaliteeti parandava uue teenusemudeli loomisel ja rakendamisel kasutatakse Dermtest Pildivaatur ja Pildivaatur+ tarkvara, millele tehakse mõningased kohandused.

Projektijuht: Mall Maasik mallmaasik [at] gmail.com