Depressiooni raviteekond

Projekti kokkuvõte

Projekti täisnimi: Depressiooniga tööealise inimese raviteekonna kaardistamine ja analüüs

Projekti kestus: märts - oktoober 2021

Projekt viidi läbi koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga.

Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt kannatab depressiooni all ligi 280 miljonit inimest, olles seega üks enimlevinumaid psüühikahäireid ning põhjustades märkimisväärset tervise- ja töövõimekaotust kogu maailmas. Depressiooni ravikulu on seotud selle raskusastmega; raskemate juhtumite puhul on suuremad ambulatoorsed ravikulud, sagedasem erakorralise hospitaliseerimise vajadus ning suurem suitsiidikäitumise osakaal. Suure ja/või kompleksse toetusvajadusega inimesed vajavad tihti tuge mitmelt spetsialistilt ja mitmest süsteemist järjestikku või koguni paralleelselt, kuid kõik neist ei pruugi toimida ühtsete põhimõtete, rahastusmudeli ja töökorralduse alusel. Abivajadusega inimese jaoks võib see halvemal juhul tähendada ka abita jäämist. 

Raviteekond on struktureeritud multidistsiplinaarne kava, mis kirjeldab olulisimaid samme konkreetsete tervisealaste probleemidega inimeste abistamiseks. Inimkeskse, integreeritud lähenemise olulisim eesmärk on tõsta inimeste heaolu läbi teenuste osutamise korralduse igakülgse parandamise. Raviteekonna kaardistamise abil on võimalik vaadelda erinevate teenusetasandite kokkupuutekohti ja seeläbi ka võimalikke probleeme, samuti teha ettepanekuid, kuidas muudatustega sellel teekonnal inimest terviklikumalt toetada. Teekonna analüüs saab lisaks teenuste arendusele olla sisendiks ka integreeritud rahastusmudelite (nt tulemuspõhine rahastamine) loomisele.

Käesoleva projekti eesmärkideks oli depressiooniga tööealise inimese raviteekonna probleemide kaardistamine ning prioriteetsete arendusvajaduste väljaselgitamine. Tööprotsess koosnes praeguste praeguse teekonna kirjeldamisest ja analüüsist, analüüsitulemuste valideerimisest ning tulemuste kirjeldamisest. Koguti ja analüüsiti nii kvalitatiivseid (intervjuud, dokumendid) kui ka kvantitatiivseid (raviarved, retseptid ja töövõimetuslehed) andmeid. Andmete analüüsi käigus loodi persoonad ehk abivajajate koondportreed ja kirjeldati nende praeguseid raviteekondi koos juurprobleemide ja asjakohaste lahendusettepanekutega. Analüüsitulemused valideeriti erinevaid osapooli koondavas töötoas. Nii analüüsi kui validatsiooni teel saadud väljundid sünteesiti ja kogu töö kokkuvõtteks pakuti välja arendussuundade loetelu ning tulevikuteekonna skeem.