Digiretsept
Mis on digiretsept?
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.
Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee ja terviseportaalis terviseportaal.ee. Infot oma alaealise lapse digiretseptide kohta saab näha terviseportaalis terviseportaal.ee. Selleks peab lapsevanem portaali enda ID-kaardiga sisse logima, avalehel vajutama „Vaheta rolli“ ja valima loetelust esindatavaks enda lapse. Seejärel on võimalik vaadata lapse terviseandmed, sh digiretsepte. Riigiportaalist eesti.ee oma lapse retseptide vaatamiseks tuleb lapsevanemal riigiportaali sisse logida lapse ID-kaardiga.
Erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept.
Digiretsepti alusel saab ravimeid välja osta kõikidest Eesti apteekidest ja e-apteekidest.
- Digiretsepti infoleht patsiendile (koostatud 2010)
- Video „Kuidas osta digiretseptiga ravimeid?"
Digiretsepti liigid
Digiretsepti koostamisel on patsiendil võimalik piirata ravimi väljaostu õiguseid. Vaikimisi on küll kõik retseptid avalikud, kuid seda staatust saab muuta arst retsepti koostamisel või patsient terviseportaalis.
- Privaatne retsept – ainult patsient ise saab retsepti apteegist välja osta.
- Volitatud retsept – retsepti saavad apteegist välja osta patsient ise ja inimesed, keda ta on selleks terviseportaalis volitanud (lisainfo terviseportaal.ee).
- Avalik retsept – kõik inimesed, kes teavad patsiendi isikukoodi, saavad retsepti apteegist välja osta. Ostjal tuleb esitada ka enda isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.
Digiretsepti väljaostmine
Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama enda isikut tõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Väljaostja isikukood salvestatakse samuti retseptile. Kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet.
Digiretsept välismaal
Eesti digiretsept kehtib ka Soomes, Horvaatias, Portugalis, Poolas, Hispaanias, Kreekas, Lätis ja Tšehhis. Retsepti ostma minnes peab inimesel kaasa olema vaid ID-kaart või pass. Rohkem infot piiriülese digiretsepti kohta leiab siit.
Ravimite hüvitamise protsess on samasugune nagu paberretsepti puhul. Soomes tuleb Eestis ravikindlustatud inimesel talle Eestis välja kirjutatud ravimi eest kõigepealt tasuda täishind. Hiljem on võimalik ravimi eest makstud summa tagasi küsida Tervisekassalt tagasimakse avalduse ja ravimi ostutšeki alusel. Eestis väljakirjutatud retseptide puhul hüvitatakse retsept Eestis kehtivate tingimuste ja piirhinna alusel ja seetõttu toimubki hüvitamine tagantjärgi.
Piiriülene digiprojekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Piiriülese digiretsepti projektiga liituvad järk-järgult ka teised Euroopa Liidu riigid. Hetkel saab digiretsepti alusel osta ravimeid Soomest, Horvaatiast, Portugalist, Poolast, Hispaaniast, Kreekast, Lätist ja Tšehhist.
Kuidas osta digiretsept teises EL riigis?
Patsiendil peab olema ID-kaart või pass isikut tõendava dokumendina, mille abil apteeker patsiendi tuvastab ja saab isikukoodi retseptide päringu tegemiseks.
Kui välisriigi apteeker teeb päringu Eesti inimese kohta, siis kontrollitakse Tervise Infosüsteemist, kas piiriüleseks andmevahetuseks on andmed avatud. Andmed on vaikimisi kõikidel Eesti kodanikel avatud, kuid neid on võimalik sulgeda terviseportaalis terviseportaal.ee. Kui andmed on suletud, siis on need hiljem võimalik ka uuesti avada. Suletud andmete puhul kuvatakse apteekrile teade, et patsienti ei leitud.
Piiriüleselt ei ole võimalik digiretsepti alusel osta narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, anaboolseid steroide, Eestis kehtiva müügiloata ravimeid, ekstemporaalseid ehk apteegis kohapeal valmistatavaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid.
Välisriigis retseptravimi ostmisel peab arvestama asjaoluga, et kõikides riikides ei pruugi olla samu ravimeid saadaval või on samadel ravimitel erinevad nimed.
Välisriigis piiriülese digiretsepti teenust kasutada sooviva Eesti patsiendi infolehega on võimalik tutvuda siin. Patsiendil on õigus saada välisriigis infot oma emakeeles teenusega isikuandmete töötlemise, säilitamise jm osas.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Digiretsept on retsept ravimi ühe-, kahe-, kolme- või kuuekordseks väljastamiseks. Ühekordne retsept kehtib 60 päeva, kahekordne retsept 120 päeva, kolmekordne retsept 180 päeva ja kuuekordne retsept 540 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. Narkootilise ravimi retsept kehtib 30 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.
Ravimi väljakirjutaja on kohustatud retsepti välja kirjutama elektrooniliselt. Paberretsepti võib väljakirjutada erandolukorras, kui retseptikeskust ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada või isik vajab retsepti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.
Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.
Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud. Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.
Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teise eest ravimit ostev inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.
Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud. Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.
Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee ja terviseportaalis terviseportaal.ee. Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui interneti kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt või apteekrilt, kes näevad kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.
Infot oma alaealise lapse digiretseptide kohta saab näha terviseportaalis terviseportaal.ee. Selleks peab lapsevanem portaali enda ID-kaardiga sisse logima, avalehel vajutama „Vaheta rolli“ ja valima loetelust esindatavaks enda lapse. Seejärel on võimalik vaadata lapse terviseandmed, sh digiretsepte.
Riigiportaalist eesti.ee oma lapse retseptide vaatamiseks tuleb lapsevanemal riigiportaali sisse logida lapse ID-kaardiga.
Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.
Arst saab vajaduse korral tühistada nii enda kui teise arsti poolt väljakirjutatud retsepti.
Retsepti soodusmäär arvutatakse Retseptikeskuses ja kui Retseptikeskus on soodusmäära arvutamisega eksinud tuleb ühendust võtta Tervisekassaga ning esitada allkirjastatud avaldus koos ravimi ostutšekiga. Kui Retseptikeskus on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab Tervisekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.
Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.
Eestis väljastatud digiretseptiga ravimi ostmine teistes (teenusega liitunud) Euroopa riikides muutus võimalikuks alates 2020. aastast, kui avati teenus Eesti ja Soome vahel. Riigid, millega on Eestil digiretseptide andmevahetus loodud, on leitavad siin: tehik.ee/piiriulene-andmevahetus. Riike liitub teenusega järk-järgult vastavalt teiste riikide siseriiklikele võimalustele. Retsepti ostma minnes peab inimesel kaasa olema vaid ID-kaart või pass.
Ravimite hüvitamise protsess on samasugune nagu paberretsepti puhul. Teises riigis tuleb Eestis ravikindlustatud inimesel talle Eestis välja kirjutatud ravimi eest kõigepealt tasuda täishind. Hiljem on võimalik ravimi eest makstud summa tagasi küsida Tervisekassalt tagasimakse avalduse ja ravimi ostutšeki alusel. Eestis väljakirjutatud retseptide puhul hüvitatakse retsept Eestis kehtivate tingimuste ja piirhinna alusel ja seetõttu toimubki hüvitamine tagantjärgi.
Tervisekassa maksab hüvitist Tervisekassa ravimite loetelu tingimuste ja piirhindade hindades mitte välisriigi hinnakirja alusel.
Retsepti pikendamiseks võta palun ühendust oma raviarstiga. Telefoni või kirja teel saab pikendada ainult korduvretsepte st, kui kroonilist haigust põdevale patsiendile või pikaajalist ravi vajavale patsiendile on ravim juba eelnevalt määratud.