Võimalik sääst ravimite ostmisel

Ravimite tarvitamisel on üldiselt hästi teada, kui oluline on arsti määratud ravi alustada ja lõpuni viia. Tunduvalt vähem on teadvustatud, et määratud ravi piires on patsiendil võimalik teha valikuid erinevate hindadega pakendite vahel. Inimese enda makstud summa ehk retsepti omaosalus võib erineda mõne kuulise ravikuuri juures mitukümmend eurot.

 

 

Eesti apteekides on väga paljude toimeainete puhul müügil erinevate ravimitootjate pakendeid, kus toimeaine sisaldus ja ravimvorm (nt tablett) on samad. Samuti vastavad kõik apteekides müüdavad ravimid toime ja ohutuse osas ühesugustele kvaliteedinõuetele. Küll aga võib olla erinevus hinnas. Üldistatult võib öelda, et eelkõige kulgeb hinnaerinevus originaalravimite ja geneeriliste ravimite vahel. Originaalravimiteks peetakse ravimeid, kus ravimitootja on turule toonud uudse ravimi, kus toimeaine või manustamisviis on senisest erineva mõjuga. Geneerilised ravimid on originaali koopia, millel on tõendatult sama toime ja ohutus, st soovimatute kõrvaltoimete osakaal. Kuna uudsele ravimile müügiloa saamiseks eelneb pikk ja kulukas kliiniliste uuringute periood, siis on tootjal mõneks aastaks ainuõigus ravimit toota ja müüa –nö patendiaeg. Selle perioodi jooksul on võimalik teenida tagasi ravimi väljatöötamiseks kulunud investeeringud ning säilitada huvi ka edasiseks arendustegevuseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimitega samale tasemele. Geneeriliste ravimite tootjad saavad alustada ravimi tootmist ja turustamist pärast nimetatud perioodi lõppu ja ilma, et peaks kordama algselt tehtud uuringuid. Nii on justkui pool teed käidud ja sellest tulenevalt saab ravimit turustada madalama hinnaga. Küll aga peab ka iga geneeriline ravim läbima uuringud, millega saab tõendatud originaalile sarnane ravitoime ja ohutus inimestele. Riigipoolne ravimite hüvitamine järgib printsiipi, et ühesuguse toimeainega sarnaseid ravimivorme hüvitatakse ühesugustel alustel. Ühes grupis olevatele ravimipakenditele on kehtestatud ühesugune piirhind, millest riiklikku hüvitist arvestatakse. Piirhind fikseeritakse hinnalt odavuselt teise pakendi järgi. Nendest faktoritest kujunebki patsiendi jaoks erinev hind – juhul, kui apteegis valitud pakendi jaehind ületab kehtestatud piirhinda, maksab inimene selle ületava osa. Nõnda on see osa tinglikult välditav omaosalus ehk võimalik sääst soodsama ravimipakendi valikul. Juhul, kui valitud pakendi jaehind on piirhinnaga võrdne või sellest allpool, ei pea inimene täiendavat summat maksma ja kogu retsepti maksumus koosneb kahest osast – fikseeritud retsepti maksumusest ja retsepti soodusmäärast tulenevast summast.

 

 

Kõikides müüdavates ravimites on toimeaine, mis avaldab inimese seisundile soodsat mõju ning abiained, mis aitavad ravimil hoida soovitud vormi, annavad maitse, värvi jms. See kehtib nii käsimüügi kui ka retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta.

 

Toimeainepõhine retsept tähendab, et arst kirjutab retseptile toimeaine, mida inimesel oma seisundi ravimiseks või kontrolli all hoidmiseks vaja on. Toimeainepõhise retsepti alusel saab inimene koos apteekriga valida enesele hinnalt sobivama variandi. Apteeker on kohustatud inimest teavitama esmalt soodsamatest variantidest, mitte ainult pakkuma kindla ravimi tootja pakendit, mida inimene on seni tarvitanud. Samas ei saa välistada, et arst peab meditsiinilistel põhjustel retsepti koostama pakendipõhiselt st retseptile kirjutatakse konkreetse tootja konkreetse pakendi nimetus. Eelkõige tuleb see variant kõne alla ravimite puhul, kus ühes ravimis on erinevates mikroannustes erinevaid toimeained (nt kontratseptiivid), bioloogilised ravimid (nt insuliinid) või juhtumite korral, kus patsiendil on kindlaks tehtud vastunäidustus teatud abiaine suhtes (nt laktoositalumatus). Konkreetse meditsiinilise põhjenduse kindla ravimipakendi eelistamiseks kirjutab arst ka retseptile. Tasub siiski meeles pidada, et määratud toimeaine piires erinevate pakendite vahetamine on ohutu ja nõnda võib alati selguse saamiseks arstilt järele kontrollida, kas ravimid on väljakirjutatud toimeainepõhisele retseptile.

 

 

Arsti koostatud toimeainepõhine retsept ongi üheks märksõnaks ratsionaalse ravimikasutuse juures. Lisaks on oluline ka apteekri nõustav roll erinevate hindadega pakendite juures. Nende kahe tegutsemisviisiga luuakse eeldused, et inimene oskab vajadusel teha ratsionaalseid valikuid ja sellest tulenevalt säästa raha. 2014. aastal oleksid patsiendid saanud teha ratsionaalsemaid valikuid ca 11 miljoni euro ulatuses ehk keskmiselt 1,40 eurot ühe soodusretsepti kohta. Kuigi Eesti õigusaktides on sätestatud arstide ja apteekrite kohustused nende eelduste täitmise kohta - arstide kohustus ravimeid välja kirjutada toimeainepõhiselt, apteekide kohustus hoida müügil kõige soodsaimaid ravimeid ning apteekrite kohustus inimesele esmalt just soodsamasse hinnaklassi kuuluvaid sama toimeainega tooteid pakkuda – tasub ka ise ravimite väljakirjutamise ja väljastamise protsessis aktiivselt osaleda. Inimesed saavad ka iseseisvalt oma retseptide andmeid riigiportaalis eesti.ee jälgida

 

 

Riigiportaalis eesti.ee on võimalik ise veenduda, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka. Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge „Toimeainepõhine“ (Retsepti detailinfo ->Andmed arsti juures ->Pakendi kood, nimetus, arv). Konkreetse pakendi valikul on näha arsti põhjendus, miks just konkreetse tootja ravim oli antud raviskeemis inimesele vajalik (Retsepti detailinfo ->Andmed arsti juures ->Asendamatuse põhjendus). Juba realiseeritud retseptide puhul on näha retsepti andmete infokastikesest, kas ostetud ravim kuulus soodsamasse gruppi või oli soodsamaid variante. Võimalikku säästu patsiendile ehk summat, kui palju ületas ostetud ravimi hind kehtestatud piirhinda, on näha retsepti detailinfos (Retsepti detailinfo->Andmed apteegis->Võimalik sääst). Samuti näeb patsient apteekri sisestatud selgitust inimese kallima ravimi valiku kohta (Retsepti detailinfo->Andmed apteegis->Apteekri lisaselgitus).

 

Riigiportaalis on võimalik vaadata ka ülejäänud retseptide infot – millised retseptid on kehtivad, kes on olnud ravimite ostjaks, milliseid ravimeid on ostetud jne. Portaali eesti.ee saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või pangalinkide abiga.