Terviseabi telefoniäpist saab sama igapäevaseks kui e-pangandus

Digitaalsed tervisetehnoloogiad on valdkond, millest hakkame järgmisel kümnendil märksa rohkem kuulma. Digilahendused võivad olla infot pakkuvad, tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlust võimaldavad, ravi- või tervisesoovitusi andvad, diagnoosivad või näiteks kaugjälgimise funktsiooni võimaldavad. Lahenduste areng on kiire ja turu maht kasvab aasta-aastalt. Tervisesüsteemis kasutatavatest digilahendustest rääkis lähemalt tervisekassa arendusosakonna projektijuht Liis Kruus.

Kui praegu oleme harjunud telefonirakendustega, mis nii mõneski aspektis meie elu mugavamaks muudavad, siis tulevikus hakkame äppidelt tuge saama ka tervist puudutavates küsimustes. Meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud n-ö retseptiäppide suurim erinevus harjumuspärastest ja vabalt kättesaadavatest elustiiliäppidest on suurem potentsiaal tervist päriselt mõjutada: terviseseisundit parandada, mõne konkreetse teenuse kättesaadavust lihtsustada või meditsiinispetsialistiga infot vahetada ja anda juhiseid terviseotsuste langetamiseks.  

Retseptiäpi all mõeldakse rakendust, mida saab arst sarnaselt ravimile retsepti alusel välja kirjutada. Rakendused võivad olla kasulikud näiteks meeleoluhäirete korral või mõne teise kroonilise haiguse jälgimisel. Nii nagu ravimitel, on ka retseptiäppidel tervisekasu uuringutega tõendatud. Kui tavarakenduste eest maksab inimene ise, siis sertifitseeritud ja tõendatud rakenduste puhul oodatakse üha enam, et rakendus oleks kasutajatele tasuta. See tähendab, et rakenduse eest makstakse näiteks meie ühise ravikindlustuse rahast. Paralleele võib siin tõmmata ravimite valdkonnaga, kus käsimüügiravimite eest tasub inimene ise, kuid teatud tingimustel võtab tervisekassa ravimite eest tasumise, kas osaliselt või täielikult üle läbi soodusravimite loetelu.  Digilahenduste ärimudeleid on muidugi teisigi, näiteks võib tervishoiuasutus osta rakenduse oma töötajatele ja patsientidele.

On kaks olulist nüanssi, mida digilahenduste loojad peavad tingimata silmas pidama: kui rakendus annab tervisealast nõu või suunab terviseotsuseid tegema, siis on ta meditsiiniseade, mis tuleb registreerida, ning teiseks on isikuandmete kaitseks oluline järgida andmekaitse reegleid. Eestis on praegu üksikud meditsiiniseadmena registreeritud digilahendused, kuid nii mõnigi ettevõtja on selle endale lähiaasta sihiks võtnud.  

Tervisekassa mõistab, et digilahendustel on suur potentsiaal tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel. Meie eesmärk on tõendatult kasulikud rakendused võimalikult kiiresti tervishoiutöötajate ja Eesti inimesteni tuua.

Digilahendused jagunevad peamiste kasutajate järgi kolme gruppi

Meditsiinitöötajale

Juba praegu abistab Eesti perearste ja -õdesid meditsiiniseadmena registreeritud kliiniliste otsuste tugisüsteem EBMEDS – tarkvara, mis pakub raviotsuste tegemiseks tõenduspõhist tuge. Kliiniliste otsuste tugisüsteem on Eestis esimene lahendus, mis koondab ja analüüsib inimese terviseandmeid, näiteks viimase viie aasta diagnoose, ravimeid, analüüse ja protseduure. Süsteem toob perearstide töölauale soovitused konkreetse patsiendi kohta ning aitab teha otsuseid kiiremini ja kvaliteetsemalt. Otsustustugi arvestab nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ravijuhenditega. Tervisekassa tegi rakenduse perearstidele ja -õdedele kättesaadavaks 2020. aasta kevadel. Ühtlasi sai juurutatud otsustustoe teenus 2021.a riigi digiteenuste konkursil Su(g parima digiteenuse tiitli.

Isikupõhiste otsustustugede rakendamisega oleme Eestis ikka väga ainulaadses situatsioonis. On riike, kus sarnaseid lahendusi on rakendatud piirkonna või haiglapõhiselt, kuid üleriigilise rakendamise osas oleme maailmas meile teadaolevalt ainsad. Meie olukorra teeb unikaalseks Eesti tervise infosüsteemi olemasolu, mis võimaldab rakendada otsustustugesid arvestades patsiendi kõiki digitaalseid terviseandmeid. Samuti on ühtne digitaalne keskkond eelduseks sarnaste diagnostika- ja ravijuhendite rakendamisele.

Lisaks otsustustoele on tervishoiutöötajatele kasu ka ravimeeskonna suhtlust võimaldavatest tarkvaradest, sest inimese tervisemure ei ole enam ammu ainult ühe tervishoiutöötaja vastutus. Sellised lahendused aitavad tuua ravimeeskonna reaalajas uuenevasse ühisesse inforuumi, jagada

infot ja teha ühiselt patsienti puudutavaid raviotsuseid.

Tervisevaldkonda on tekkimas ka tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Eesti ettevõte Better Medicine töötab välja lahendust, mis toetab radiolooge kompuutertomograafia uuringutulemuste analüüsimisel eesmärgiga hoida kokku aega ning vähendada võimalikke vigu.

Meditsiinitöötajale ja patsiendile

Selles grupis on peamiselt kaugjälgimist võimaldavad lahendused. Nende eesmärk on võimaldada patsientidel oma terviseandmeid kodus koguda ja edastada need nuti-, veebi- või muu rakenduse abil tervishoiuspetsialistile või tervishoiuasutusse. Siin saab tuua mitu näidet Eestis väljatöötatud lahenduste kohta.

Dermtest alustas sünnimärkide ja erinevate nahaseisundite piltide salvestus- ja vahetustarkvarana. Näiteks saavad kõik Eesti perearstid teha pildi patsiendi nahamoodustisest ja saata selle eriarstile, kes saab anda distantsilt hinnangu. Nüüd pakub Dermtest mahukat digitööriistakasti dermatoloogiliste probleemide käsitlemiseks. Hiljuti lisandus tarkavarasse ka psoriaasimoodul, mis võimaldab psoriaasihaigel oma nahaprobleemi kodus pildistada. Samuti saab teatud aja tagant vastata elukvaliteeti puudutavatele küsimustele. Nii pilt kui ka küsimustele antud vastused on tarkvara vahendusel spetsialistile nähtavad. Oma praeguses funktsionaalsuses ei ole Dermtest veel meditsiiniseade, sest keskendub info süsteemsele edastamisele. Küll aga tahab ettevõte lähiaastatel välja arendada kroonilise pikaajalise nahahaiguse teraapiarakenduse, mis on sertifitseeritud ja mida saavad arstid patsientidele n-ö retseptiäpina välja kirjutada. Inimestele annab tehisintellektilaadne rakendus tuge haigusega elamisel, parandab elukvaliteeti, annab soovitusi haiguse kontrolli all hoidmiseks ning kaasuvate haiguste riski vähendamiseks.

Meditsiiniseadme teekonna on ette võtnud ka Migreventioni peavalukliinikurakendus. Migreventioni eesmärk on  saada maailma esimeseks täielikult digitaalseks peavalukliinikuks. See rakendus sisaldab peavalupäevikut, vajaduspõhiselt kasutatavat ravimoodulit patsientidele ning töölauda spetsialistidele, millelt on võimalik oma patsientide ravitulemusi jälgida ning neile erinevaid ülesandeid määrata. Migreen on eluaegne haigus, mille edukas jälgimises, ennetamises ja ravis on suurim roll patsiendil endal. 

Tervisekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil leidis toetust ka vähipatsientide koduseks toetamiseks mõeldud projekt, kus kasutatakse põhjanaabrite arendatud platvormi Kaiku Health. Rakenduse abil on ravimeeskonnal võimalik vähipatsiente kodustes tingimustes paremini toetada. Tänu info kiiremale liikumisele saab ravi kõrvaltoimete leevendamist alustada õigeaegselt ja vähendada EMOsse pöördumisi. Kaiku rakendus on kasutusel mitmetes Euroopa vähiravikliinikutes.

Väga suur potentsiaal on nö tervishoiukorralduslikel rakendustel ja triaaži võimaldavatel

lahendustel esmatasandil. Eestis välja töötatud lahendusi on siin mitmeid – Eelvisiit, ePerearstikeskus ja LEIA. Inimene saab turvalise lahenduse kaudu oma perearstiga ühendust võtta ja kirjeldada mugavalt oma pöördumise põhjust. Perearstikeskus otsustab saabunud info alusel sekkumise vormi. Triaažitüüpi lahendused võimaldavad perearstikeskuse töötajatel keskenduda rohkem ravitööle.

Patsiendile

Ainult patsiendile kasutamiseks mõeldud n-ö isejälgimise rakenduste kohta Eestis veel eriti näiteid ei ole. Näeme, et kõige kriitilisem on vajadus selliste lahenduste järgi vaimse tervise valdkonnas. Spetsialistide puudust ja vaimse tervise haiguste kõrget levimust võiks mõneti leevendada inimesele endale kasutamiseks mõeldud digilahendused ehk loo alguses mainitud n-ö retseptiäpid. Tervisekassa on teinud esmase turuanalüüsi ja selgitanud välja, millised meditsiiniseadmena käsitletavad vaimse tervise toetamise rakendused on Euroopas kättesaadavad. Teadusekspertide abiga on teostatud ka tõenduspõhisuse analüüs, et selgitada välja, kas peaks mõne lahenduse Eesti vajadustele kohandama ja siin kasutusele võtma. 

Eeskujusid tasub otsida Saksamaalt. Seal on patsientidele kasutamiseks mitmesuguseid vaimse tervise toetamise äppe, mis pakuvad kognitiiv-käitumislikku teraapiat või õpetavad depressiooni ja ärevushäirega hakkama saama. On ka äppe, mille vahendusel saab mures inimene oma muret kurta juturobotile, kes on õpetatud talle vastama.

Nii retseptiäppide kui ka laiema haardega digilahenduste kasutusevõtul on mitmeid eeliseid, kuid peamistena tasub välja tuua kasutusmugavust ja teenuste kättesaadavuse paranemist patsiendile ning tervishoiutöötajate aja ja ressursi kokkuhoidu.