Taastusravi toob südamehaigele elujõu tagasi

Kompleksse taastusravi eesmärk on suurendada südamehaigust põdeva inimese üldist vastupidavust ja lihasjõudu ning tagada parem toimetulek igapäevategevustes, sh anda võimalus naasta tööle. Samuti aitab taastusravi vähendada südamehaiguse sümptomeid (näiteks valu rinnus, hingeldus) ja saada kontrolli alla riskitegurid, mis südame-veresoonkonna haigusi esile kutsuvad. Kokkuvõttes parandab taastusravi inimese enesetunnet, ennetab haiguse süvenemist ja eluohtlikke juhtumeid. Meditsiinikirjanduse põhjal saab öelda, et taastusravi võib vähendada 6–12 kuu jooksul korduvasse infarkti haigestumist kuni 28%.

Mida tähendab kompleksne taastusravi?

Südamehaige taastusravi võtmekomponent on füüsiline treening, et suurendada vastupidavust ja lihasjõudu. Südame isheemiatõbe ja südamepuudulikkust põdevatel inimestel ning südameoperatsioonil käinud patsientidel on tavaliselt vaja treenida ka nõrgaks jäänud sissehingamislihaseid. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mis tekitab sissehingamisel kerge vastupanu.
Lisaks füüsilisele treeningule keskendutakse ka terviseharidusele ja eluviisimuutustele: tervislikule toitumisele, regulaarsele liikumisele, riskitegurite (vererõhk, kolesterool, veresuhkur) kontrollile, kahjulike harjumuste vähendamisele ning vaimse tervise toetamisele.
Näiteks tähendab see igapäevaelus väikeseid, kuid järjepidevaid valikuid – eelistada toidulaual rohkem köögivilju ja vähem soola, leida aega kasvõi tempokaks jalutuskäiguks ning teha teadlik otsus loobuda suitsetamisest või piirata alkoholitarvitamist. Sama oluline on märgata ka oma enesetunnet ja vajadusel otsida tuge, sest vaimne tasakaal on taastumise loomulik osa.

Taastusravi kestab kogu elu

Südamehaigetele mõeldud taastusravi on Eestis kättesaadav Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Medicumis. Konkreetse teenusepakkuja juurde suunab patsiendi kardioloog, taastusarst või muu eriarst, lähtudes patsiendi elukohast, vajadusest ja kohapealsetest võimalustest.
Iga haige jaoks töötatakse välja just tema vajadustele kohandatud mitmekülgne taastusravi. Neile, kes on haiguse tõttu pidanud viibima haiglaravil, algabki taastusravi juba haiglaseinte vahel. Esmalt hinnatakse patsiendi koormustaluvust ja antakse esimesed füüsilist aktiivsust puudutavad juhised, näiteks kergemad harjutused ja kõndimine. Samuti õpetatakse igapäevategevustega hakkama saama. Kuna inimese harjumuspärane eluviis ei tohi taastusravile vastu töötada, nõustatakse ka südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite – suitsetamine, vale toitumine, liigne kehakaal, vähene liikumine – teemal.
Taastusravi jätkub pärast haiglast koju jõudmist, kui patsient käib kahe kuni kolme kuu jooksul regulaarselt taastusravi rühma- või individuaaltreeningutel. Uue võimalusena on lisandunud kaugtaastusravi, mida saab teha kodus. Patsiendile annavad liikumissoovitusi ja planeerivad tema füüsilist koormust tervishoiutöötajad (näiteks taastusarst, õde) ja/või tervishoiuspetsialistid (füsioterapeut). Vajadusel kaasatakse ravimeeskonda ka psühholoog.
Oluline on teada, et taastusravi kestab kogu elu. See tähendab, et inimene jätkab taastusraviga iseseisvalt ravimeeskonnalt saadud juhiste järgi. Eesmärk on säilitada füüsiline aktiivsus ja töövõime ning vältida südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid.

Kaugtaastusravi: uus mugav võimalus patsiendile 

Alates 1. aprillist 2026 on kogu Eestis lisaks tavapärasele südamehaigete taastusravile kättesaadav ka kaugtaastusravi, kuhu suunab taastusraviarst. Kaugtaastusravi on alternatiiv kohapeal toimuvale taastusravi rühmatreeningule ning selle eesmärk on muuta tervise turgutamine patsientidele mugavamaks ja paremini kättesaadavaks. Kaugtaastusravi kestab sama kaua kui kontakttaastusravi ehk kaks kuni kolm kuud. 
Nagu kaugtaastusravi nimigi ütleb, osaleb patsient taastusravis oma tavapärases elukeskkonnas. Patsiendile antakse kasutada mitmesugused digilahendused: pulsivöö, nutitelefon ja sinna alla laaditav digiteenindusplatvorm BuddyHealthcare. 
Esmalt käib patsient taastusraviarsti vastuvõtul, kus hinnatakse tema tervisenäitajaid ja pannakse paika raviplaan. Seejärel õpetab õde patsienti digiseadmeid ja -rakendusi kasutama ning füsioterapeudi vastuvõtul juhendatakse iseseisvalt treenima.
Edaspidi suhtleb patsient füsioterapeudiga telefoni teel kord nädalas või üle nädala. Programmi lõpus läheb patsient uuesti taastusarsti vastuvõtule, kus tehakse terviseuuring ravi tulemuslikkuse hindamiseks. Lisaks käib patsient füsioterapeudi kontaktvastuvõtul, kus koostatakse terviseuuringu ja läbitud programmi põhjal edasine raviplaan ning antakse soovitused treeningumahtude ja -intensiivsuse kohta.

Kui efektiivne on kaugtaastusravi?

Aastatel 2023–2024 Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide seas tehtud katseprojekti tulemused näitasid, et võimalus osaleda taastusravis koduseinte vahel aitab tuua taastusravile rohkem patsiente. Ka peamiste tervisetulemite ja elukvaliteedi poolest ei erine südamehaigete kaugtaastusravi tervishoiuasutuses kohapeal toimuvast teenusest. Samuti selgus, et kaugteenuse kulu patsiendi kohta on väiksem kui kontaktteenusel, mis tähendab kokkuhoidu iga taastusravis osaleva patsiendi kohta.
Kindlasti suurendab kaugteenus taastusravi kättesaadavust. Näiteks on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik selle abil suurendada taastusravi saavate infarktihaigete arvu 80–180 inimese võrra aastas. Uuringust ilmnes ka, et patsiendid püsivad kaugtaastusravil paremini: ettenähtud mahus läbis programmi 95% patsientidest, kontaktteenuse puhul aga 79%.
Tervisekassa lisas südamehaigete kaugtaastusravi alates 1. aprillist 2026 tervishoiuteenuste loetellu. Seega on lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile, kus osutati kaugtaastusravi katseprojektina alates 2023. aastast, nüüd teenus kättesaadav ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla teeninduspiirkonnas.

Südamehaige kompleksse taastusravi kohta leiab täpsemat infot patsiendijuhendist: Südamehaige kompleksne taastusravi - Ravijuhend.