Suur osa erandkorras küsitavatest ravimitest saab jaatava vastuse

Eelmisel aastal taotles haigekassalt erandkorras ravimite hüvitamist 430 inimest, kellest 395 said haigekassalt ravimite soetamiseks kas 90 või 100% soodustuse.

Igal aastal panustab haigekassa kokku inimeste ravimite tasumisse ligikaudu 250 miljonit eurot. Siia alla kuuluvad arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimid, mida inimene ostab apteegist ja mille soodusprotsendi osa katab haigekassa. Samuti tasub haigekassa nende ravimite eest, mida inimesele antakse haiglas.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna ekspert Mari Reiman rääkis, et kui eelnevalt nimetatud võimaluste abil inimene vajalikku rohtu ikkagi ei saa, tulebki mängu ravimite erandkorras hüvitamine. „Nagu nimigi ütleb, on tegemist erandliku olukorraga. Seda ilmestab ehk kõige enam fakt, et aastas kirjutatakse Eesti inimestele välja ligikaudu 12 miljonit retsepti ehk lõviosa ravimeid saadakse kätte digiretsepti abil. Taotlemine on lihtsalt üks harva vajaminev lisavõimalus, mis aitab inimesi olukorras, mida soodusravimite nimekirja abil ei saa lahendada,“ selgitas Reiman. 

Ravimite erandkorras taotlemiseks on paika pandud kindlad reeglid. Esiteks peab taotletav ravim olema selline, mida inimene saab kodus võtta. Näiteks osa ravimeid on mõeldud kasutamiseks ainult haiglas õe või arsti valvsa silma all ning selliseid ravimeid haigekassa erandkorras ei hüvita. Samuti on mõistlik ravimi tasumist taotleda, kui sel pole Eestis kehtivat müügiluba.

Lisaks on haigekassal võimalus erandkorras hüvitada ravimeid, mis juba kuuluvad haigekassa retseptiravimite loetellu, kuid on näidustatud mõne teise diagnoosi puhul. Ravimifirmad taotlevad soodusravimite nimekirja saamist enamasti kindlal näidustusel ning kõikide diagnooside korral ei pruugi ravim Eestis kättesaadav olla. Samas võib Eestis mõnikord esineda haiguseid, mille korral võiks loetellu lisatud ravim samuti efektiivne olla, kuid patsiendil vajalik näidustus soodustuse saamiseks puudub. Sellises olukorras saab inimene pöörduda haigekassa poole ning paluda ravimi hüvitamist erandkorras.

„Näiteks on meil ette tulnud päris palju olukordi, kus ravimile juba kehtib meiepoolne soodustus paari diagnoosi puhul, kuid arst soovib ravimit patsiendile hoopis teise haiguse raviks. Näiteks võin tuua teatud kasvajate raviks mõeldud ravimi, mida on meilt erandkorras taotletud harvaesineva haiguse tuberoosne skleroos raviks,“ rääkis Reiman.   

Samuti võib ravimeid erandkorras taotleda, kui inimene vajab näiteks ravimit väiksemas koguses, aga loetelus sellise annusega ravimit ei ole. Või kui ravim on haigekassa soodusravimite loetelus olemas tableti või kapsli kujul, aga lapsele on vaja seda neelamis- või annustamisprobleemi tõttu teisel kujul, näiteks siirupina.

„Kuna ühel ravimil võib olla palju näidustusi ja erinevad vorme nagu siirupid, kapslid, pulbrid, siis sageli ei taotle ravimifirma nende kõikide loetellu panemist, sest nende kasutus on väike. Aga kui seda on siiski harva vaja, saame selliseid lahendusi eraldi rahaliselt toetada,“ selgitas Reiman.

Eitavad vastused saavad inimesed sageli siis, kui ravim ei ole tõenduspõhine ehk tema kasu inimese tervise parandamiseks on tagasihoidlik. Samuti kui ravim on mõeldud haiglas kasutamiseks arsti ja/või õe hoole all või kui ravimil on müügiluba, aga ei kuulu haigekassa loetellu. Siiski tuleb selliseid taotluseid ette harva, (näiteks möödunud aastal oli selliseid taotlusi 18), sest arstid on võimalustest üsna teadlikud ja ei taotle ravimit niisama.

Teinekord on põhjuseks, miks inimene peab ravimi tasumist haigekassalt eraldi küsima, ravimitootja vähene huvi Eesti turu vastu. Näitena tõi Reiman liitiumi, mida teatud diagnoosiga inimesed peavad igapäevaselt võtma ja millel puudub Eestis alternatiiv, kuid ravimi tootjal pole väikese patsientide arvu tõttu huvi Eestis müügiluba taotleda. Selliste ravimite korral saab patsiendi raviarst Ravimiametilt taotleda müügiloata ravimi kasutamise luba, mille järel on hulgimüüjatel võimalik ravim Eestisse tellida, see apteeki tarnida ja sealt juba patsiendile väljastada. Kuna ravimil puudub Eestis müügiluba, ei saa haigekassa seda tavakorras läbi soodusravimite loetelu hüvitada. Seetõttu on patsiendil võimalus enne ravimi väljaostmist pöörduda haigekassa poole ning taotleda selle hüvitamist erandkorras.

Kui erandkorras hüvitamise taotlus on tehtud ja jaatav vastus olemas, ei pea inimene enam hiljem uusi pabereid koos arstiga kokku panema, sest haigekassa tehtud otsused on nii pika aja peale, kui inimesel vaja. Sageli eluaegsed.