Sünnimärk või ohumärk?

Airi Tark Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg 

Sünnimärgid ehk neevused on pigmentkolded, mida leidub enamiku inimeste nahal. Paraku võivad mõned sünnimärgid muutuda pahaloomuliseks ja seetõttu on tähtis oma keha kord kuus kontrollida, et muutunud välimusega sünnimärgid avastada ja neid varakult arstile näidata.

Mõned pigmentsünnimärgid on inimesel olemas juba sündides, kuid suurem osa tekib juurde elu jooksul, tavaliselt 40.–50. eluaastani. Värvuse poolest on sünnimärgid üldjuhul pruunid, kuid leidub ka punaseid, kollakaspruune, sinakaid ja musti. Kuju ja struktuuri poolest on sünnimärgid selgelt piiritletud, võivad olla nahapinnal või nahapinnast kõrgemad, sileda või ebaühtlase pinnaga, pehmed või kõvad, lamedad või käsnataolised, mõnel võivad kasvada karvad.  

Milline näeb välja healoomuline sünnimärk?

Enamasti on pigmentsünnimärgid healoomulised, mille tunneb ära selle järgi, et neil on regulaarne piirjoon, ühtlane värvitoon ja sümmeetria – kui tõmmata läbi sünnimärgi mõtteline risti- või põikijoon, on pooled üksteise peegelpildid. Seega kui sünnimärgi kuju ja värvus on ühesugused, ei ole põhjust muretsemiseks.  

Pahaloomuliseks muutuvad pigmentsünnimärgid suhteliselt harva, kuid nagu öeldakse – parem karta kui kahetseda. Seega tasub muutunud sünnimärkide avastamiseks kogu oma keha ise regulaarselt kontrollida. Seda võiks teha kord kuus, sest mõned melanoomi vormid arenevad väga kiiresti ja seetõttu tuleb nahamuutustele õigel ajal jälile saada. Kindlasti peaksid kord kuus oma nahka kontrollima inimesed, kellel on hele nahk, palju sünnimärke, kel on juba olnud nahakasvaja ning kes kasutavad solaariumi. Enesekontrolli tegemisel järgi lihtsat ABCDE meetodit, mille kohta leiad patsiendijuhendist ülevaatliku piltidega juhise.    

Milline näeb välja pahaloomuline sünnimärk?

Kui nahka vaadeldes jääb silma, et mõni sünnimärk on suurenenud ja asümmeetriline, samuti on sünnimärgil näha mitut värvitooni või sünnimärk veritseb, siis peaks seda näitama arstile, sest tegemist võib olla pahaloomulise kasvaja ehk melanoomiga. Sama kehtib ka siis, kui kehale on ilmunud uus asümmeetriline, mitmevärviline ja servast sakiline-sälguline sünnimärk.  

Esmalt võiks pöörduda perearsti juurde, kes teeb esmase visuaalse ülevaatuse. Nii mõneski perearstikeskuses on võimalik teha ka dermatoskoopia, et avastada muutustega sünnimärke ja melanoomi. Vajadusel saab perearst nahaarstiga e-konsultatsiooni teel nõu pidada, saates nahaarstile sünnimärkidest pildid ja pidades nõu edasise ravikäsitluse asjus. Vajadusel võtab nahaarst patsiendi ravimise üle. Soovi korral võib inimene ka otse nahaarsti vastuvõtule minna, kuid enamasti tuleb arvestada tasulise vastuvõtuga, sest Tervisekassa rahastatavaid visiidiaegu ei jagu kõigile soovijatele.  

Juhul kui perearst või nahaarst kahtlustab, et sünnimärk on pahaloomuline, võetakse koest paari millimeetrine tükk, mis suunatakse histoloogilisele uuringule. Kui kahtlus saab kinnitust, eemaldatakse sünnimärk kirurgiliselt.

Mida saab ise melanoomi vältimiseks teha?

Uuringud näitavad, et melanoomi haigestumise risk on suurem täiskasvanutel, kes päevitavad liiga palju, käivad solaariumis, on lapsena saanud palju või tugevaid päikesepõletusi ja kellel on varem diagnoositud pahaloomuline nahakasvaja.

Seega võib öelda, et kõige tõhusam viis melanoomi vältimiseks on mitte viibida UV-kiirguse ehk päikese käes. Samas pole päikese täielik vältimine mõeldav, sest mõõdukas koguses UV-kiirgus on inimese organismile vajalik ning tahame ju kõik pärast pikka ja pimedat talve võimalikult palju päikese käes olla. Seega võiks päikest püüda arukalt!    

• Ära prae end tundide kaupa rannas.
• Võimalusel vähenda väljasolemise aega intensiivse UV-kiirguse ajal ehk kella 11–15.  
• Kanna peakatet ja keha katvaid rõivaid.
• Kasuta päevituskreemi kaitsefaktoriga vähemalt SPF30, kata kreemiga ka sünnimärgid.    
• Lõunamaale reisides pea meeles, et põhjamaine nahk saab sealsest kuumast päikesest ehk tugevast UV-kiirgusest kiiresti põletuse ning seega on päevituskreemi kasutamine ja keha katvate rõivaste kandmine eriti oluline.

Soovitusi enese päikese eest kaitsmiseks leiad ka patsiendijuhendist.  

Kokkuvõttes tasub sünnimärkide ja naha tervise asjus meeles pidada kahte lihtsat tõde: kontrolli regulaarselt oma sünnimärke ja kaitse nahka päikese eest.