Sõeluuringu hirmud ja võimalused

Haigekassa korraldab igal aastal sõeluuringuid, et leida üles inimesed, kel on tekkinud varajases staadiumis vähk. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa. Paraku jätavad paljud inimesed endiselt uuringutele minemata. Mis takistab inimesi uuringutel osalemast ja mida teha, et kõik kutsutud sõeluuringule jõuaks?

Eestis korraldatakse sõeluuringuid rinnavähi, jämesoolevähi ja emakakaelavähi avastamiseks. Sõeluuringute eesmärk on vähi ennetamine ja avastamine võimalikult varajases staadiumis. Väga oluline on kontrollida just neid inimesi, kes peavad end terveks, kuna varajases staadiumis või vähieelses seisundis ei pruugi mingeid terviseprobleeme veel esineda. Uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik näiteks naiste suremust rinnavähki vähendada 30–35 protsenti.

Rinnavähi sõeluuringutele kutsutakse naisi vanuses 50‒69, emakakaelavähi sõeluuringutele naisi vanuses 30‒55. Alates 2016. aastast korraldatakse ka jämesoolevähi sõeluuringuid, kuhu oodatakse mehi ja naisi vanuses 60‒66. Ravikindlustatud inimeste tervisekontrolli eest tasub haigekassa, ravikindlustuse puudumisel tuleb uuringu eest ise maksta. 

Riiklikel sõeluuringutel on ülioluline roll vähi varajasel avastamisel, kuid need täidavad oma eesmärki vaid siis, kui uuringutes osaleb üle 70 protsendi sihtrühmast. Eestis on sõeluuringutel osalemise protsent paraku väiksem – keskmiselt osaleb neis 50‒55 protsenti kutse saanutest. 

Tasuta sõeluuringud võiksid olla kõigile kättesaadavad

Sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jääb osa inimesi uuringutest kõrvale. Nemad jõuavad arsti juurde alles siis, kui on juba tekkinud tõsised kaebused. „Naistearstina pooldan igati seda, et tasuta uuring oleks kättesaadav kõikidele Eesti naistele, olenemata ravikindlustuse olemasolust. Nii oleks võimalik jõuda ka nendeni, kes on ravikindlustuse puudumise tõttu arsti juurde pöördumist aastaid edasi lükanud,“ kommenteeris Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst Piret Veerus. „Ravikindlustamata patsiendid jõuavad meie vaatevälja oluliselt hiljem ja kontrolli pöördutakse sageli alles siis, kui on tekkinud kaebused,“ lisas Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Haigekassa esmatasandi ekspert Made Bambus tõdes, et vähi varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi, kui juba kaugele arenenud vähi korral. Seejuures leiab ka haigekassa , et haiguste ennetamiseks või varaseks avastamiseks peavad sõeluuringud olema kättesaadavad kõigile. "Vähkkasvajad ohustavad nii kindlustatud kui ka kindlustamata inimesi, mistõttu plaanib haigekassa juba 2021. aastal hakata tasuma ka ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringute eest," kinnitas Bambus. 

Mõned haiglad pakuvad ka ise tasuta sõeluuringuid kõigile. Üleeuroopalisel emakakaelavähi ennetusnädalal pakkus Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna linnavalitsuse toel ravikindlustamata naistele võimalust osaleda tasuta emakakaelavähi sõeluuringus. „Viie päeva jooksul, mil seda võimalust pakkusime, pöördus vastuvõtule 86 ravikindlustamata naist. Kolmel sõeluuringus osalenud naisel leiti PAP-testis vähieelsed muutused. Naiste tagasiside oli väga positiivne: küsiti lisainfot, millal peaks taas kontrolli tulema ning kas oleks võimalik osaleda ka rinnavähi sõeluuringus. Selle väikese projekti põhjal võib öelda, et vähemasti ravikindlustamata naiste huvi sõeluuringute vastu oli suur,“ rääkis dr Veerus.

Samas panevad arstid inimestele südamele, et tervise eest hoolitsemine on igaühe enda kätes ja ebatavaliste sümptomite märkamise korral tuleb kiiresti arsti juurde pöörduda. „Ida-Tallinna Keskhaiglas on tagatud head võimalused rinnavähi varaseks avastamiseks kõigile inimestele sõltumata ravikindlustuse olemasolust, kuid ainult sellisel juhul, kui inimene ise tuleb õigel ajal arsti juurde. Väga suur osa kaugele arenenud rinnavähkidest on sellised, kus inimene tunneb tükki või näeb rinna haavandumist juba pikemat aega, aga arsti juurde ei tule,“ tõdes Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhtiv arst  Tiia Elvre.

Uuringule peaksid ise pöörduma need inimesed, kes kuuluvad sihtgruppi, kuid pole sõeluuringu kutset kätte saanud, kuna nende tegelik elukoht ei kajastu rahvastikuregistris. „Hinnanguliselt 20‒30 protsenti kutsetest ei jõua adressaadini, kuid kutse ei ole enam aluseks uuringule pöördumisel – oodatud on kõik, kes sihtgruppi kuuluvad. Inimesed võiksid ise oma tervise eest vastutuse võtta ja jälgida, et regulaarsed tervisekontrollid saaksid tehtud,“ rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Sulev Ulp.

Kuidas vähiennetus veelgi tulemuslikum oleks?

Uuringul osalemine peab olema võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks tehtud. „Osa inimesi kardab uuringule tulla, peljates halbu uudiseid, kuid õnneks on nad vähemuses. Osa naisi ei taha tulla sõeluuringule haiglasse, kuid tuleksid meelsasti mammobussi,“ tõi dr Ulp välja võimalikke põhjuseid, miks uuringutest loobutakse. Uuringu inimestele lähemale toomisesse usutakse ka Ida-Tallinna Keskhaiglas ‒ sõeluuringutel osalemise suurendamiseks on mobiilse sõeluuringukabinetiga kohal käidud mitmetes suurettevõtetes, et inimestele töökohas mugavat tervise kontrollimise võimalust pakkuda.  

Emakakaelavähi sõeluuringuid tehakse praegu vaid haiglates, kuid ka siin on võimalusi, kuidas veel rohkem naisi kontrolli saada. „Uuring võiks hõlmata senisest suuremat vanusegruppi. Praegu kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30‒55 eluaastat, kuid igal aastal avastatakse haigust ka vanematel naistel,“ tõdes dr Veerus.

Jämesoolevähi sõeluuring on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi uuringutest erinevalt – seda koordineerib perearst, kes oma nimistu patsiente uuringule kutsub. Kuna tegu on võrdlemisi uue sõeluuringuga, on teadlikkus selle tegemise protseduuridest ja vajalikkusest veel väike, kuid perearstide kaasamine võimaldab lihtsamini patsientideni jõuda ning uuringul osalemise aktiivsust suurendada.

Nii sihtgrupi laiendamiseks, ravikindlustuseta inimeste kontrollimiseks, mobiilsete uuringute tegemiseks kui ka kampaaniate korraldamiseks on vaja lisaraha. „Kindlustamata inimeste probleemi kaotaks ära see, kui sõeluuringuid rahastataks otse riigieelarvest, mitte haigekassa vahenditest. See võimaldaks sõeluuringuid pikemaks ajaks ette planeerida, sihtrühma laiendada ja annaks nii sõeluuringu teostajatele kui ka osalejatele kindlustunde, et sõeluuring kestab ja areneb. Teadusuuringud on näidanud, et efektiivne on vaid süsteemne ja hästi organiseeritud sõeluuring,“ pakkus asjade paremaks korraldamiseks võimaliku lahenduse  dr Ulp.

Sõeluuringutel osalemise protsent on tõusutrendis.

Teadlikkuse suurendamisega on juba aastaid aktiivselt tegelenud haigekassa, korraldades sõeluuringute kampaaniaid, mille kaudu inimesi vähi tekkeriskidest ja ennetusvõimalustest teavitatakse. Seni on korraldatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute kampaaniad, kuid hiljuti algas esmakordselt ka jämesoolevähi sõeluuringu kampaania.

Kuigi süsteemis on veel mitmeid kitsaskohti, siis üldiselt on sõeluuringutel osalemise protsent siiski tõusutrendis olnud.  „Alustasime 2002. aastal rinnavähi sõeluuringuid 37-protsendilise osalusega, praeguseks läheneb osalus juba 60 protsendile. Kui vaadata eraldi maakondi, kus töötab mammobuss, siis seal on osalus juba mitmeid aastaid üle 60 protsendi,“ rõõmustas dr Ulp.

Riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet. Inimese ülesanne on kasutada suurepärast võimalust oma tervise eest hoolitsemiseks – reageerida sõeluuringu kutsele ja oma tervist kontrollida.