Ravivõimalused välisriigis

Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel on mitmeid võimalusi saada arstiabi ka välismaal. Selleks peab Euroopas reisides olema kaasas Euroopa ravikindlustuskaart. Samuti on võimalik minna välismaale plaanilisele ravile ja taotleda haigekassast sealsete ravikulude katteks hüvitist.

Vajaminev arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardiga

Õnnetuste ja ootamatute tervisemurede eest ei ole reisides keegi kaitstud. Euroopa ravikindlustuskaart aitab õnnetuse korral vähendada kulutusi arstiabile. Kaardi ettenäitamisel saab kohalikega võrdsetel tingimustel vajalikku arstiabi Euroopa Liidus ning Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult juhul, kui inimesel on Eestis samal ajal kehtiv ravikindlustus. Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat on ravikindlustusega inimestele tasuta ning neid saab kõige mugavamalt inimesele sobival ajal tellida riigiportaalist www.eesti.ee.

Vajalik arstiabi tähendab neis riikides viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus.

Vajalik arstiabi ei ole tasuta. Inimesel tuleb maksta visiiditasu ja voodipäevatasu asukohamaa hindade järgi. Haigekassa ei maksa neid tasusid ega riikidevahelist sõidukulu.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saab arstiabi sealse riigi ravikindlustusega seotud raviasutustes, mitte erakliinikutes. Kaart ei kata erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Seetõttu soovitame enne reisile minekut alati vormistada ka erakindlustus. Sõltuvalt kindlustusleppest katab erakindlustus üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata.

Plaaniline arstiabi välisiigis

Plaaniline ravi tähendab olukorda, kus inimene läheb teise riiki eesmärgiga saada seal ravi.

Haigekassas kindlustatud inimesed võivad minna teise Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti Norrasse, Islandile ja Liechtensteini,  et saada seal plaanilist ravi ning taotleda haigekassalt rahalist hüvitist. Teatud juhtudel hüvitab haigekassa plaanilise ravi kulud ka siis, kui ravil on käidud mitte eespool nimetatud riikides, vaid mujal.

Välisriigis plaanilise ravi hüvitamiseks haigekassa poolt on mitu võimalust.

Üks võimalus on taotleda haigekassalt eelluba vajalike ravikulutuste katmiseks välisriigi raviasutuses. Selliseid ravikulusid hüvitab haigekassa kahel juhul.

Esimesel juhul katab haigekassa välisravi kulud, kui taotletavat tervishoiuteenust (konsultatsioon, ravi, uuring) ei ole Eestis võimalik saada, alternatiivsed tervishoiuteenused puuduvad ja taotletav teenus on patsiendile näidustatud. Samuti peab tervishoiuteenusel olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus.

Teisel juhul saavad eelluba välisraviks taotleda need ravikindlustatud patsiendid, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida osutatakse ka Eestis, kuid mida ei ole võimalik saada meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul.

Haigekassa toetub loa andmise või sellest keeldumise otsust tehes arstliku konsiiliumi otsusele. Konsiiliumisse kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst (mitte perearst). Positiivse otsuse korral tasub haigekassa välisriigis tekkinud ravikulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud.

Teine võimalus plaanilise arstiabi saamiseks välisriigis on Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel. See tähendab, et eriarstile saatekirja saanud patsient võib valida ükskõik millise raviasutuse või arsti Euroopa Liidu piires ning peale ravi saamist taotleda haigekassalt hüvitist.

Eelnevat eelluba ei ole vaja haigekassalt taotleda. Teatud arstide juurde minemiseks ei ole ka saatekirja vaja. Saatekirjata saab näiteks psühhiaatri, naistearsti, naha-ja suguhaiguste arsti, kopsuarsti (tuberkuloosi kahtluse korral), silmaarsti ja hambaarsti juurde. Samuti pole saatekirja vaja trauma (ööpäeva jooksul) korral, kui pöördutakse traumatoloogi või kirurgi poole.

Oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja seejärel tagasi koju saabudes haigekassalt kulude hüvitamist taotleda. Silmas tuleb pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis.

Hüvitada ei ole võimalik tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei hüvitata (nt silma laseroperatsioon) või, mis ei ole inimesele meditsiiniliselt näidustatud. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem, kui meie haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev hind, peab patsient hinnavahe ise tasuma. Samuti jäävad patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud.