Puudega inimesed saavad tasuta hambaravi etteantud tingimuste alusel
Hoiatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui aasta vana ning kuulub arhiivi, mida me ei uuenda. Soovitus on tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Nende inimeste hambaravi eest tasub haigekassa terve nende elu ja ka siis, kui tegemist ei ole narkoosis hambaraviga. Tasuta hambaravi kehtib puudega inimesele, kellele arst on määranud elupuhuse hambaravi diagnoosi.
Milliste kriteeriumite alusel saab tasuta hambaravi?
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Fridemann juhib tähelepanu sellele, et tasuta hambaravi ei kehti kõikidele puudega inimestele. „Haigekassa on seadnud kindlad tingimused, millele puudega inimese terviseseisund peab tasuta hambaravi saamiseks vastama. Oluline on tähele panna, et õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst või eriarst, mitte hambaarst. Eelkõige tulebki konsulteerida patsiendi raviarstiga ja veenduda, et see diagnoos on määratud,“ selgitab Friedemann.
Tänavu on teenuse katsetamise aasta ning seatud on esialgsed kriteeriumid, mis põhjustel võiksid puudega inimesed vajada elupuhust hambaravi täies ulatuses. Friedemann ütleb, et vajadusel neid tingimusi täiendatakse, kui selgub täpsemalt, millistele patsientidele tuleb raviarstide hinnangul tasuta hambaravi laiendada.
Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need puudega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ja seda ka mitte kõrvalisel juhendamisel. Sellised inimesed on näiteks sügava vaimupuudega inimesed, kellel on intellektipuue, dementsus, autistliku spektrumi häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need, kes on halvatusseisundis, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutushäired (nt parkinsonistik sündroom, raskekujuline tantstõbi).
- Tingimused, mis annavad puudega inimesele õiguse saada tasuta hambaravi, leiab haigekassa kodulehelt.
Kas seda teenust saab hambaarstidelt juba küsida?
Selleks, et elupuhune hambaravi puudega inimesele kehtima hakkaks, võib aega minna kuni kaks kuud. Friedemanni sõnul on viivitus tingitud infosüsteemide andmevahetusest, mis on vajalik selleks, et patsiendi elupuhuse hambaravi kohta tekiks arsti süsteemi vajalik märge. Kui patsiendi elupuhune hambaravi on tervise infosüsteemis ja digiloos nähtav, võib ta vastuvõtuaja broneerimiseks pöörduda hambaarsti poole.
Friedemann lisab, et kui inimesel ei ole võimalik nii kaua oodata ja tema tervisemure on kiireloomuline, saab ta hambaarsti juurest tasuta vältimatut abi.
Vältimatut hambaravi osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajajale püsiva tervisekahjustuse või surma. Abi osutatakse selliste erakorraliste seisundite korral, mis vajavad hamba väljatõmbamist või mädanikukolde avamist. Seda, kas tegemist on vältimatu abiga, otsustab hambaarst.
Vältimatut hambaravi on õigus saada kõikidel täiskasvanutel, olenemata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte. Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassa lepingupartneri poole.
Vältimatu abina osutatavate teenuste loetelu leiab haigekassa kodulehelt.
Mida tuleks silmas pidada vastuvõtuaja broneerimisel?
Puudega inimesele hambaarsti juurde aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. „Helistaja peab olema valmis jagama infot puudega inimese seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas puudega inimene on võimeline hambaarsti tooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab aru arsti jutust. Samuti tuleb kindlasti välja tuua, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused,“ selgitab Friedemann. Näiteks ei saa lamavat haiget tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja teenust tuleb osutada näiteks haiglas.
Kindlasti aga tuleks uurida, kas hambaravikabinetil on sõlmitud haigekassaga laste hambaravi leping, sest teenust saavad osutada vaid need, kel on nimetatud leping. Samuti on oluline, et hambaarstil oleks puudega inimesele teenuse osutamiseks vajalik kogemus või koolitus ning siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.