Perearst annab tervisenõu

Laagri Perearstikeskuse perearst Elle-Mall Keevallik annab nõu, millise tervisemurega inimene arstiabi vajab ning kust seda saab.

Erinevad tervisehädad võivad meid tabada ootamatult. Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuse ressurssi, tasub teada, millise probleemiga kuhu pöörduda. Kõhkluste korral võib nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220, kust saab soovitusi nii koduseks raviks kui ka juhiseid õigesse tervishoiuasutusse pöördumise kohta.

Iseparanevatele haiguste puhul saab abi apteegist

Kergete terviseprobleemide puhul nagu väike palavik, kurguvalu või nohu-köha, tuleks püsida kodus, puhata ning lasta keha immuunsüsteemil oma tööd teha – ligi 80% vaevustest lähevad ise üle. Kehva enesetunde korrab saab end turgutada käsimüügiravimitega, mille kasutamise kohta oskavad soovitusi jagada apteekrid.

„Need tervisemured, mis alluvad käsimüügiravimitele, on enamasti iseparanevad ja arsti juurde pole vaja tulla. Näiteks kui palavik hakkab palavikualandaja abil langema ja lisasümptomeid ei teki, võib eeldada, et probleem läheb üle. Kui on kõhklusi, kas ja millise raviga alustada, võib alati ka pereõega nõu pidada,“ juhendas perearst Elle-Mall Keevallik. 

Perearsti poole tasub pöörduda nii ägeda haigestumise kui krooniliste probleemidega

Kui aga ka külmetushaigus on kestnud pikka aega või on väga ägeda loomuga, tasub pöörduda perearsti poole. Kõige enam pöördutakse Keevalliku sõnul perearstikeskusesse ägeda nohu, köha ja palavikuga, samuti allergiate, pea-, selja- ja liigesvaludega. Lisaks on perearsti jälgimisel krooniliste haigustega patsiendid, kes vajavad aeg-ajalt raviskeemide ülevaatamist – näiteks kui nad on ise märganud, et vererõhk, pulss või kodused veresuhkru näitajad pole kokkulepitult eesmärgipärased.

 „Endiselt leidub ka neid patsiente, kelle jaoks tuleb meeldiva üllatusena, et perearst võib ise sünnimärke eemaldada, nahamädanikke avada ja teostada muidki lihtsamaid kirurgilisi protseduure. Samuti on meie keskuses väga hästi võetud vastu ämmaemand, kes jälgib rasedust kodu lähedal,“ tõi ta näiteid teenustest, mida perearstikeskused pakuvad. 

Perearstilt saab ka juhiseid, kuidas tervislikult elada ja probleeme ennetada. Täiskasvanute visiitide puhul on suurim rõhk elustiili nõustamisel ja vaimse tervise hoidmisel. „Rutiinse kontrolli käigus ei ole enamasti vaja teha muud kui mõõta pikkust, kaalu, vöö ümbermõõtu, kuulata südant ja kopse, mõõta vererõhku ja pulssi ning vaadata üle hambad. Tervele, kaebusteta ja riskiteguriteta inimesele analüüside tegemine lisaväärtust ei anna,“ sõnas Keevallik. 

Eriarsti juurde suunamise vajalikkuse otsustab perearst

Perearstidel on võimalik eriarstidega e-konsultatsioone teha, mis tähendab, et sageli ei ole patsiendil eriarsti juurde vaja minnagi. Enamasti saab ka kõik vajalikud analüüsid perearstikeskuses ära teha ja hoida kokku nii patsientide kui arstide aega. „Näen, et mida rohkem perearstid ise e-konsultatsiooni usku lähevad, seda rohkem muutuvad ka patsiendid sellest võimalusest teadlikuks. Patsientide jaoks on e-konsultatsiooni eeliseks kiirem vastuvõtuaeg ning kuna analüüsid on eelnevalt tehtud, ei pea eriarsti vastuvõtul käima mitmel eri korral,“ ütles Keevallik. 

„Eriarstide juurde saadame need patsiendid – siingi eelistades e-konsultatsiooni võimalust – kelle ravis on vaja eriarsti panust, et mõelda, kuidas raviga edasi liikuda. Kui siis analüüsid juba perearsti juures tehtud on ning e-konsultatsiooni kaudu eriarst patsiendi muredega kurssi viidud, aitab see eriarstide koormust ja järjekordi vähendada,“ kommenteeris Keevallik. Tema sõnul jääb aina vähemaks neid patsiente, kes peavadki eriarsti juurde jälgimisele jääma, sest kui ravi on juba määratud, saab ka perearst patsiendi jälgimisega hakkama.  

EMO külastused jäägu traumade ja eluohtlike situatsioonide tarbeks

„Neid inimesi, kes pöörduvad EMOsse kergekäeliselt on ikka, olgu siis põhjuseks kohene vastuvõtt, näiliselt kõige kontrollimine, kiired uuringud või muu sarnane,“ ütles Keevallik.  Lihtsate hädade ravi EMOs on aga keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. Samuti võib põhjendamatu EMOsse pöördumine tekitada järjekorra, mis juhul ei saa potentsiaalselt eluohtlike seisunditega haiged piisavalt kiiresti abi.

„On aga ka teine grupp inimesi, keda perearstikeskuse meeskond peab teinekord poolvägisi suunama EMOsse või kutsuma ise kiirabi. Eriti ilmekas on see olnud COVID-19 perioodil, kus patsiendid arusaadavatel põhjustel ei taha EMOsse minna. Õigupoolest ei taha nad üldse kuskile tervishoiuasutusse tulla, eakamad inimesed ei taha tüli teha ei oma lastele ega meditsiinitöötajatele ja mõnikord jäävad paratamatult liialt kauaks koju,“ tõi Keevallik esile teise ohtliku äärmuse.

Seega on äärmiselt oluline teada, millistel juhtudel peaks patsient EMOsse pöörduma. Nendeks on muuhulgas värsked traumad ja haavad ägeda verejooksuga, vigastatud kehaosa tugev paistetus ning liikuvuse piiratus. Samuti loomahammustused ja mürgistused. Ka kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, on põhjus EMOsse pöördumiseks, eriti kui see esineb eakal inimesel. Ka insuldi- või tromboosikahtlused on kiiret sekkumist vajavad seisundid, niisamuti õhupuudus ja hingeldamine.

Lisainfot selle kohta, millise probleemiga pöörduda perearsti juurde ja millal EMOsse leiab siit.