Peidus pool: mida on näinud ja kogenud 28-aastase staažiga Tervisekassa usaldusarst?

Tervisekassa lugudesari „Peidus pool“ räägib asendamatutest inimestest ja nende tööst, mis laiema avalikkuse eest jääb pahatihti peitu. Seekordse loo keskmes on Malle Vahtra, kes oma 28-aastase staaži juures Tervisekassas on aidanud kaasa ka näiteks digiretsepti sünnile.

Hariduselt on Malle eriarst ning enne Eesti taasiseseisvumist ka tohtrina aastaid töötanud. Malle karjäär Tervisekassas algas 1990. aastate alguses – ajal, mil patsiendiportaalist ei osatud veel unistadagi ning digiretsepti sünnini jäi veel kaks kümnendit. Esimesed paarkümmend aastat Tervisekassas möödusid Malle jaoks soodusravimitega tegeledes. Tol ajal oli tarvis retsepte elektroniseerida, nende osas arstidele tagasisidet anda ning arste ja tavainimesi koolitada. „Digiretsepti sünd oli meie kõigi jaoks nagu uus epohh – kõik muutus palju lihtsamaks ja mugavamaks,“ meenutab Malle uue ajajärgu algust Tervisekassas.

Arstiabi võib haigekassa kulul saada ka piiri taga

Innovatsioon retseptisüsteemis tähendas aga Malle jaoks, et aeg oli võtta vastu väljakutse uute tööülesannetega. Täna on Malle klienditeeninduse osakonna usaldusarst ning tema töö hoopis juhendada nii tavalisi inimesi, arste kui ka ametnikke erinevates piiriülese tervishoiuga seotud küsimustes. „Mulle kui arstile on see väga südamelähedane teema,“ ütleb usaldusarst, kes pole enda sõnul just vaheldusrikkuse tõttu 28 aasta jooksul veel päevagi tõsiselt tööandja vahetamise peale mõelnud.

Malle pärusmaaks on Euroopa Liidus kehtiv patsiendiõiguste direktiiv, mis ütleb, et alates 2013. aastast võivad patisendid minna ravile teise liikmesriiki, et saada seal plaanilist arstiabi. Esialgu tuleb välisriigis saadud arstiabi eest kulud ise kanda, Eestisse naastes saab haigekassalt taotleda hüvitist. See makstakse välja nende tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitamine toimub haigekassa hinnakirja alusel, sealjuures võimalik hinnavahe tuleb katta patsiendil endal.

„Ravile saab välismaal minna nii riiklikusse kui ka eraraviasutusse. Tahan juhtida inimeste tähelepanu sellele, et direktiiv tuleb abiks ka ootamatu tervisehäda korral näiteks perega reisil olles. Kõik asutused ei pruugi olla kohustatud vajaminevat arstiabi tasuta osutama. Sel juhul on oluline arstilt saada kaasa dokument abi osutamise ülevaatega. Samuti tasumist tõendav dokument, mis annab võimaluse hiljem tervisekassalt hüvitist taotleda,“ märgib Malle ning soovitab keerulisest, kuid meie kõigi jaoks vajalikust teemast ka ise lähemalt haigekassa koduleheküljelt lugeda.

Poole kohaga läbirääkija, poole kohaga tõlk

Üks Malle põhilistest ülesannetest praegu ongi direktiiviga seonduvate tagasimaksetega tegelemine. „Tööpäevad kulgevad väga erinevalt. Mõnikord teengi ainult direktiivi,“ sõnab ta ja tähendab, et Tervisekassale esitatud materjalid tulevad mitmetest eri riikidest, mistõttu on tõlkimisega tööd tihti rohkem kui küll. „Eriti nõuavad pusimist kreeka-, läti- ja portugalikeelsed juhtumid,“ kirjeldab Malle, kes tänu oma keelevaistule ja sõnastikele veel kordagi tõlketeenuse abi kasutanud pole.

Palju aega ja tähelepanu läheb Mallel raskete diagnoosidega mahukatele haiguslugudele, kus patsient on paari aasta jooksul korduvalt välisriigis pikemal ravil olnud ja selle eest ise täiel määral tasunud. Hiljutisest ajast meenutab ta juhtu, kus patsient oli 1,5 aasta jooksul Saksamaal lümfoomiravi saanud. Sellekohane saksakeelne dokumentatsioon moodustas Malle laual 10cm kõrguse virna. Kuna sellise diagnoosi puhul tehakse inimesele mitmeid erinevaid analüüse, uuringuid ja protseduure, tuleb meie spetsialistil nii-öelda läbi närida, mis nimetustega tervishoiuteenused ja ravimid Eesti loetelus välismaal pakutule vastavad, et selle alusel siis patsiendile tagasimakse teha.

Tööülesannetest rääkides jääb Malle ikka ja jälle arutlema mõne nüansi üle, millest Eesti inimesed võiksid veelgi teadlikumad olla, sest piiriülene ravikindlustus tähendab tegelikult enamatki kui välismaa raviasutuste arvete hüvitamist. Näiteks rõhutab usaldusarst veel, et alates möödunud aasta suvest on võimalik Eesti arsti poolt kirjutatud digiretsepti alusel osta ravimeid Soome apteekidest ning hiljem taotleda rahalist kompensatsiooni meie haigekassalt. „Meile teadaolevalt on selliseid oste olnud 4000 ringis, kuid hüvitise saamiseks on taotlusi esitatud väga vähe. Tasub teada, et piiriülese digiretsepti projektiga liituvad järk-järgult ka teised Euroopa Liidu riigid,“ räägib Malle.

Usaldusarsti töö on vastata ka pöördumistele, kus küsitakse ravimite ja meditsiiniseadmete hüvitamise või piiriülese ravikindlustuse teemal nõu. Teinekord võib kuluda tunde ühe inimese pöördumise peale, kui vastuskirja koostamiseks on vaja arutada patsiendi raviarsti, apteekri, ravimiameti või oma kolleegidega Tervisekassast. „Igal juhul püüame seista nii-öelda näoga meie poole pöördunud inimese poole. Kui ka mure päris ära lahendada ei õnnestu, saab alati anda vähemalt nõuande edaspidiseks,“ ütleb usaldusarst.

Vabal ajal heliseb kõrvus muusika

Kui päevatöö juba selja taga on, naudib Malle lugemist ning klassikalist muusikat. „Olen väga suur ooperi ja balleti austaja,“ sõnab ta. Aastakümnete jooksul on Estonia kontserdisaali püsikülastajatest justkui omamoodi klubi liikmed saanud, kes suvel koroonapiirangute leevenedes kõik taas Pärnu Muusikafestivalil Paavo Järvi juhtimisel toimunud kontserte koos nautimas käisid.

Pere on Malle sõnul tema jaoks ülimalt tähtsal kohal. „Talvel unistan ikka suvest, et taas lastelastega koos nende suvekodus Läänemaal aega veeta,“ ütleb ta. Just seal peab ta praegu ka kodukontorit, mis viimase aasta jooksul on paljude jaoks meist juba ehk liigagi harjumuspäraseks töölaadiks saanud. „Tööpäev kodukontoris on ühelt poolt mugav – ei kulu aega enda välimuse viimistlemise peale ning julgesti saab kell 11 päeval kaasa teha Vikerraadio virgutusvõimlemist. Rääkimata nii-öelda veebivõimlemisest kolleeg Signe eestvedamisel,“ kiidab Malle. Teisalt jääb tema sõnul kodutöös vajaka seltskonnast ning võimalusest iga hetk kolleegi käest vahetult infot küsida või temaga mõtteid vahetada.

Toeks abivalmid kolleegid ja aina teadlikumad inimesed

Malle igapäevased ülesanded on küll vaheldusrikkad, kuid kõige juures toonitab ta ikka ja jälle ühte: „Pean kiitma kolleege nii teistest kui ka enda osakonnast! Meil on suurepärase meeskonnatunnetusega naiskond, kes peab ühtmoodi hästi kursis olema kõigi meie maja teemadega, et inimeste pöördumistele vastata.“ Malle sõnul on imetlusväärt, kuivõrd asjalikult, sõbralikult ja rahulikult kolleegid kõigi teemade ja pöördujatega tegelevad.

„Minu pika töömeheelu jooksul on inimeste suhe Tervisekassasse muutunud minu arvates paremuse poole – avalikkus on teadlikum sellest, millega me tegeleme, kuidas toimub ravi ja ravimite rahastamine,“ ütleb Malle ja märgib, et siin on oluline osa ka arengul, mida nii Tervisekassa kui ka Eesti tervishoiusüsteem aastate jooksul läbi on teinud.

Kõige enam paneb usaldusarsti silma särama, kui esmalt ülikeerulisena tundunud välisravi juhtum on edukalt lahendatud. „See annab ka endale alati teadmisi juurde,“ rõhutab ta. „Kõige olulisem on, et meie poole pöördunud inimene saab oma murele lahenduse.“