Peidus pool: kuidas mõjutab Tervisekassa analüütik meie kõigi elu?

Lugudesarja „Peidus pool“ keskmes on seekord Tervisekassa statistik-analüütik Triin Võrno, kelle töö on tegeleda tänapäeva maailma mõistes kõige hinnalisema vara ehk andmetega. Triini väljakutse seisneb selles, kuidas Tervisekassa andmetest olulist infot välja lugeda, seda analüüsida ja esitada.

Nagu meie andmelaospetsialist Helen Talsi oma „Peidus pool“ loos kirjeldas, siis andmed, millega spetsialistid tegelevad, on pärit patsientide raviarvetelt, retseptidelt ja Tervisekassa poolt välja makstud hüvitistelt. „Kui Heleni ülesanne on minu silmis andmeladu korras hoida, siis mina kasutan statistikuna neid andmeid, et jõuda sisuliste järeldusteni,“ selgitab Triin.

Tervisekassa andmeid vajavad oma igapäevases töös nii kolleegid kui ka väljastpoolt maja inimesed, näiteks oma teadustööde jaoks. Laias laastus jagunevad tööd kolmeks. Esiteks suuremad andmeanalüüsid, mille tulemus on enamasti raport ja mis on sageli mõeldud majasiseseks kasutamiseks Tervisekassa töö paremaks planeerimiseks või raviraha kasutusest ülevaate saamiseks. Lisaks sellele automaatselt uuenevad andmetabelid ja -joonised kas kolleegide või kodulehe tarvis. Kolmanda osa Triini tööst moodustab tudengite, ajakirjanike jt andmepäringutele vastamine. Nende teemadering näib lõputu, alustades välja kirjutatud ravimite statistikaga ja lõpetades rasedate naiste arvuga.

Numbreid võib kokku lüüa kõigest, analüüs on aga vastutusrikas

Analüütiku tööpõld on lai, aga põnev. Seda nii erinevate tööde kui ka teemade lõikes. Tegeleda tuleb näiteks ülikoolitudengi päringuga, kes uurib koolitöö jaoks töövõimetushüvitiste väljamaksmist viimase viie aasta jooksul. Teisel momendil tuleb koosoleku tarvis anda kolleegile kiire ülevaade erakorralise arstiabi triaažide jaotusest jooksval aastal. Kolmandal hoopis täiendada kodulehel automaatselt uuenevat visuaali meditsiiniseadmete kasutamise kohta kvartaalse vaatega. „Mõnel tööpäeval just nii mitme erineva teemaga tulebki tegeleda, aga mitte alati – teine kord saab seevastu süvitsi keskenduda ühele analüüsile,“ kirjeldab Triin töö vaheldusrikkust. Lisaks eelnevale on statistik-analüütiku töö tegeleda ka ajakirjanike päringutega. Näiteks selgitada, miks Tervisekassale näha olevatelt raviarvetelt ikka lähikuude sündide arvu täpselt ennustada ei saa. 

Just selgitustöö on andmete töötlemise kõrval Triini hinnangul oluline, et aidata päringutegijaid mõista, et alati pole kõik nii lihtne ja selge kui algselt paista võib. „Sageli ongi vaja inimestele meelde tuletada, et meil on siiski olemas info ainult nende inimeste kohta, kes on käinud arsti juures või kellele on kirjutatud välja mõni retsept,“ ütleb Triin. Nii ei saa Tervisekassa vastata üheselt ka päringule, mis uurib, kui palju on Eestis mõne konkreetse diagnoosiga inimesi. Antud juhul tuleb alustada selgitusega, et andmed tulevad vaid raviarvetelt ning numbrites saame ka siin näidata vaid seda hulka haigetest, kelle kohta on selle diagnoosikoodiga raviarve esitatud. See võib aga mõnel juhul koguarvust üsna kaugele jääda, sest kõik diagnoositud ei ole ravi vajanud või on nad ravi saanud eratervishoiuasutuses.

Teise näitena toob Triin välja Tervisekassalt sageli küsitud rasedate naiste arvu. Küsijal on tavaliselt lihtne soov prognoosida lähikuudel sündivate laste hulka. Paraku on ka selline päring keerulisem, kui algselt paista võib. „Raviarvete kasutamine pole selliseks puhuks sobilik, sest sageli ei loe nende pealt välja, millal keegi rasedaks jäi, kas ta päringu tegemise hetkeks endiselt veel on rase ning kas tal on plaanis sünnitada. Lisaks käiakse tihtipeale rasedust jälgimas eraarsti juures, mispuhul ei jõua andmed üldse meie andmebaasi,“ võtab Triin rasedusteema kokku ja rõhutab, et sündide arvu oleks õige pärida pigem statistikaametist või sünniregistrist.

Hetkel pooleliolevatest tööprojektidest mainib Triin esmalt ära ravikvaliteedi indikaatorite kuvamise Tervisekassa kodulehel. Indikaatorid näitavad raviasutustele ja ekspertidele ravi kitsaskohti ja võimaldavad analüüsida, kuidas üht või teist ravimeetodit paremaks teha. Ravikvaliteedi indikaatorid on ka varasemalt olnud avalikult kättesaadavad, kuid sellest aastast on lisandunud ka uusi indikaatoreid, mis analüütikute seisukohast tähendab täiendavaid arvutusi. Suurim uuendus on see, et indikaatorite tulemused on nüüd interaktiivsed ja automaatselt uuenevad. „Tegemist on kahtlemata kaasaegsema lahendusega kui senised tabelid kodulehel,“ on Triin töövõidu üle rõõmus.

Kuidas jõuavad hobid töölauale?

Keskkonna mõttes naudib Triin praegu üle pika aja taas kontorielu – tõsi, enamjaolt siiski pigem tühjemapoolses kontoris, sest suur osa kolleegidest töötab endiselt kodukontoris. „Tööpäeva alustan tavaliselt uue töökorraldusliku infoga tutvumisega ning sukeldun siis andmetesse – kirjutan koodi, teen andmeanalüüsi, loon interaktiivseid andmevisuaale ja vastan päringutele,“ vuristab Triin ette oma päevakava, mis põhjaliku selgituseta kõlaks nii mõnegi jaoks pigem kui tuumateadlase oma.

Tööst vabal ajal maandab Triin end nii-öelda superkomboga – trenn ja küpsetamine. „Olen suur rühmatrennide külastaja, hetkel on lemmikud zumba ja jõusaali ringtreening,“ räägib analüütik. Triini küpsetamiskunsti vilju saavad nautida kolleegidki – „nii mõnigi kord on kohvitoa lauale jõudnud mõni mu küpsetis. Eelneval õhtul on järelikult lihtsalt tuhin peale tulnud!“

Suured otsused saavad alguse andmete analüüsist

Analüütiku töö tähtsus ei tule välja aga üksikutele päringutele vastamisest. Oskus andmeid töödelda on aluseks mahukatele analüüsidele, millest sünnivad suured ja meid kõiki puudutavad otsused. Näiteks 2020. aastal muudeti erakorralise meditsiini osakondade rahastust nii, et vältimatu arstiabi osutamise eest makstakse nüüd haiglatele valmisolekutasu. See oli vajalik, et motiveerida haiglaid suunama osa patsientidest eriarsti vastuvõtule, mitte teenindama kõiki erakorralise meditsiini osakonnas. „Sinna panustasid mitmed inimesed eri osakondades, sealhulgas ka mina,“ selgitab Triin näidet, kuidas iga inimese töö kajastub ka suurtes otsustes, mis lõpuks meid kõiki mõjutavad.

Triini kannustab oma tööd tegema alati põnev ja arenev tervishoiuvaldkond. „Matemaatika on see, milles ma alati tugev olen olnud ning mis saaks veel parem kombinatsioon olla kui statistik tervishoiuvaldkonnas!“ ütleb Triin. Lisaks hoiab Triini silma säravana tunne, kui mõni asi päriselt tehtud saab – olgu see siis suurem analüüs või väiksem päring. „Eks terve Tervisekassa töötab selle nimel, et meie ühine raviraha saaks kasutatud parimal võimalikul viisil. Mina panustan omalt poolt läbi numbrite ja analüüsi.“