Parim arst on see, kelle juurde minema ei pea ehk kuidas ennetus võib päästa raskest haigusest

Haiguste varajasest avastamisest ja seejärel edukast ravist ei kiputa palju rääkima, sest need on olukorrad, kus kõik lõppes hästi ja inimene saab eluga edasi minna. Samas on võti, kuidas erinevatele haigustele vara jaole saada, just inimese enda käes. Selle kuldvõtme nimi on mitmete sageli esinevate haiguste puhul sõeluuring.

Haigekassas käivad kaks olulist tegevust käsikäes – ennetus ja edendus või edendus ja ennetus. Ennetustegevustes analüüsime ja planeerime, milliseid haiguseid oleks arukas sõeluuringuga avastada. Edenduse ehk tervislikule arengule suunatud projektide ja kampaaniate loomisega viime info õigel ajal õigete inimesteni.

Inimese elus algab kõik tervisest. Kui pole tervist, pole mitte midagi ...

 

Haigekassa esmatasandi osakonna peaspetsialist Made Bambus tegeleb ennetusega iga päev ja ütleb, et parim arst on see, kelle juurde üldse minema ei pea. „Inimese elus algab kõik tervisest. Kui pole tervist, pole mitte midagi– pole pere- ega tööelu ja raskelt haige on igas perekonnas suur katsumus,“ ütleb ta.

Eesti olukord võrdluses teiste riikidega

Bambuse sõnul on haigekassa praeguseks jõudnud populatsioonipõhiste sõeluuringute nimekirjaga samale tasemele nn vana Euroopa või teiste jõukate riikidega. Erinevate sõeluuringute valik on päris lai, alates erinevatest vähi sõeluuringutest kuni vastsündinute kuulmisuuringuni välja.

Sõeluuringute valik tehakse rahvastiku tervise huvides, kuna on teada, millistesse haigustesse inimesed kõige enam haigestuvad. Valiku teine oluline aspekt on see, et sõeluuringutega avastatavate haiguste puhul on võimalik varane ravi ja paljudel juhtudel ka täielik terveks saamine. Lühidalt kokku võttes ongi erinevate sõeluuringute eesmärk selles, et avastada haigus võimalikult varases staadiumis ja säilitada inimese elukvaliteet.

Kuid sõeluuringute puhul ei ole oluline mitte ainult nende olemasolu, vaid ka efektiivsus ja tervisekasu, mida nad annavad nii inimesele kui ka kogu rahvastiku tervisele. On teada, et rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute abil avastatakse Eestis vaid viiendik vähijuhtudest, meie sõeluuringus osalejate protsent on madal ja avastatud vähijuhud sageli kaugele arenenud staadiumis. Need on peamised kitsaskohad, mis koostöös erinevate osapooltega kiireid lahendusi ootavad.

Kuigi paljud seda ehk ennetustegevusena ei tunneta, rahastab riiklik ravikindlustus ehk haigekassa lisaks sõeluuringutele teisigi ennetustegevusi. Siia kuuluvad näiteks rasedate jälgimine ja sünnieelsed uuringud, regulaarsed tervisekontrollid beebidele, lastele ja noortele kuni täiskasvanueani, samuti krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine. Lisaks rahastatakse ravikindlustusest hambaravi kuni 19-aastastele lastele ja noortele, mis tähendab, et täiskasvanuikka peaksid noored jõudma tervete hammastega. Kui edaspidigi oma suutervise eest kenasti hoolt kanda, ei tohiks ka hammastega seotud mured täiskasvanuna väga palju raha rahakotist välja viia.

„Kindlasti on vaja meelde tuletada, et riikliku süsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet. Inimese roll on kasutada üht suurepärast võimalust oma tervise eest hoolitsemiseks – reageerida sõeluuringu kutsele ja tulla kohale,“ tuletab Bambus meelde.

Kampaania abil teadlikumaks

Avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Taisi Kõiv selgitab, et tema töös ongi üks suur proovikivi inimesi sõeluuringutes osalema õhutada. „Selleks, et inimestel oleks piisav terviseteadlikkus ja õige info jõuaks sihtrühmani, on vaja astuda päris mitu sammu,“ selgitab ta.

Kampaania planeerimise juures on esmalt oluline teada, kes on sihtrühm ning kuidas ja kus neid inimesi tabada. Seejärel leitakse loovlahenduse tegemiseks sobiv partner ja testitakse erinevaid lahendusi fookusgruppides. „Fookusgrupi uuringud on äärmiselt olulised, need aitavad välja selgitada, mis tegelikult sihtrühma kõnetab ning mis vahest ka ärritab,“ räägib Kõiv. See pole kampaaniate planeerimise juures aga sugugi kõik. Selleks, et pildikeel töötaks ja sõnum sihtrühmale kohale jõuaks, on oluline hea meediaplaani koostamine, kus valitakse info andmise kanalid vastavalt sellele, kust sihtrühma esindajad oma infot saavad. Seejärel võiks ju arvata, et ongi kõik, kuid teha tuleb veel viimane samm, milleks on märgatavuse hindamine. „Meile on oluline lisaks hõlmatusele ehk sõeluuringutel käijate arvule mõõta ka kampaania märgatavust, et aru saada, kas kampaaniat märgati ja millistes kanalites,“ selgitab Kõiv, lisades, et märgatavuse uuringu tulemused aitavad järgmiste kampaaniate korraldamisele oluliselt kaasa.

Ära jää hiljaks

Sõeluuringutega avastatakse siiski vaid veidi üle veerandi rinnavähijuhtumitest. Bambus ütleb, et Eesti eripära on see, et osa naisi käib pidevalt kontrollis ja tunneb oma tervise pärast muret, kuid kahetsusväärselt palju on neidki, kes ei käi uuringutel mitte kunagi või jõuavad arsti juurde siis, kui tervisemure märku annab. Siis aga võib juba hilja olla, sest nii rinnavähk kui ka emakakaelavähk kulgevad väga kaua kaebusteta ehk naine ei pruugi midagi tunda. Iseloomulik on viimastel aastatel ka haigestunute vanus – haigeks jäävad aina nooremad naised ja ka üsna eakad. Seetõttu on haigekassa laiendanud sõeluuringutele kutsutavate naiste sihtrühma ja suurendanud
uuringute tegemiseks eelarvet.

„Kõige selle tõttu pole hea enesetunne uuringul käimata jätmise põhjusena õige. Seda enam, et sõeluuringuks ei ole vaja saatekirja ja ravikindlustuse korral on see tasuta. Soovitan alati inimestel võtta sõeluuringul käimist kui võimalust saada enda tervise kohta infot, mitte kui tüütut kohustust. See tüütu kohustus võib sõna otseses mõttes päästa sinu elu,“ usub Bambus.

Sõeluuringud ei ole ainsad, mis võivad elu päästa. Kõige olulisemal kohal on õiged elustiili ja tervisekäitumise valikud. Seda infot annavad inimestele mitmed asutused. „Väga palju elustiilikampaaniad ja teavitust tuleb Tervise Arengu Instituudilt, ka haigekassa võtab endale tasapisi rolli suunata tervisekäitumist ning teavitada õigest elustiilist. Näiteks öeldakse, et istumine on uus suitsetamine. Oleme rahvana suitsetamisest üha enam loobunud, aga istume üha rohkem. Lisaks istuvale eluviisile me ka sööme, ja palju. Sellest saavad alguse näiteks südameveresoonkonnahaigused, mida õige eluviisi puhul võiks Eestis tunduvalt vähem olla,“ lisab Kõiv, kelle sõnul on see valdkond, millega Eestis tõsiselt edasi tegeleda.

Bambus nõustub, et lisaks sõeluuringutel käimisele on just liikumine enda teha. „Lõpuks sõltub kõik inimese valikutest. Kas oleme 40–50-aastaselt noored inimesed või ätid ja mutid, on väga palju meie endi teha,“ usub ta.