Õendusabi või hooldekodu—kust saab vajaliku abi?

Kui Sinu lähedasel on raske haigus või trauma, mille tõttu ta vajab oma tervise heaks abi, võib tal olla kasu kas õendusabist kodus, haiglas või hooldekodust. Kuidas otsustada, milline abi on Sinu lähedasele kõige parem?

Mis on õendusabi?

Õendusabi eesmärk on säilitada, parandada patsiendi tervislikku seisundit või leevendada tema vaevusi. Õendusabi osutatakse nii haiglas kui kodus.

Õendusabi vajaduse määrab arst ja teenuse saamiseks on vajalik tema saatekiri.

Õendusabi haiglas on mõeldud patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure rohkem kui on võimalik kodus teha. Inimene võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist.

Esimese nõustajana võite pöörduda alati oma perearsti poole.

 

Patsient või tema perekond tasub ise osa õendusabist

Haiglas viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva eest tasub 85% haigekassa ja 15% patsient. Haigekassa hinnakirja järgi on inimese enda tasu ühe päeva eest 11,03 eurot. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese 10 haiglapäeva eest 25 eurot lisaks. Seda võib alati haiglaga täpsustada enne ravi algust. 

Koduõendus

Koduõde aitab inimest kodus ja inimene ei pea olema haiglas. Koduõendust osutatakse vajadusel ka hooldekodus. Koduõendusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning vajaliku ravi.

Koduõendus on ravikindlustatud inimesele tasuta, selle eest maksab haigekassa. Kui inimesel ei ole ravikindlustust, siis on võimalik uurida kohalikust omavalitsusest, kas neil on võimalik toetada koduõe teenuse eest maksmist.

Koduõendust võivad vajada:

• inimesed, kes on lõpetanud haiglaravi ja vajab õe abi, kuid ei saa külastada perearsti või haiglat;
• inimesed, kellel on haigus, mille süvenemist ja haiglasse sattumist aitab ennetada koduõe tugi;
• hooldekodus viibivad inimesed;
• kroonilise haigusega ja liikumispiirangutega inimesed.

Õde teeb koduse visiidi ajal erinevaid toiminguid, näiteks:

• annab õendusnõu – õpetab kasutama abivahendeid, juhendab ja õpetab pereliikmeid ning pakub toitumisnõu;
• ennetab ja ravib lamatisi, mõõdab veresuhkurt ja -rõhku; paigaldab kusepõie kateetri; hooldab stoome; ravib haavu ja haavandeid; paigaldab ja hooldab veenikanüüli; paigaldab sondi; õpetab sondiga toitmist;
• teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haava õmblused; manustab ravimeid ja toitelahuseid; teeb valuravi; teeb vajadusel teatud laboriuuringuid; 
• pakub vähihaigele vaevuste leevendamiseks ravi.

Mis on hooldekodu?

Hooldekodude kohta Sinu elamiskoha lähedal saab kõige paremat infot oma kohalikust omavalitsusest. Nõu võib alati küsida ka Sotsiaalkindlustusametist.

Hooldekodusse paigutatakse inimene üldjuhul siis, kui tal on tekkinud ööpäevaringne hooldusvajadus, st ta vajab 24 tundi ööpäevas kõrvalist abi, juhendamist ja järelevalvet. Üldjuhul on kohaliku omavalitsuse poolt hallatavates hooldekodudes järjekorrad, mistõttu eelisjärjekorras saavad sinna inimesed, kes just seda teenust vajavad. Omavalitsus peaks hindama, milline on inimese olukord ning leidma talle sobiva lahenduse. Lisaks hooldekodudele saab kaaluda ka näiteks isikliku abistaja teenuse kasutamist. Samuti on Eestis mitmeid erahooldekodusid, millega võib hooldust vajav inimene või tema lähedane ise ühendust võtta. Hooldekodus saab inimest aidata ka koduõde või perearst.

Hooldekodud koostavad iga hooldatava inimese jaoks individuaalse hooldusplaani, milles määratakse kindlaks kogu abi vajadus. Plaani koostamisse peab olema kaasatud nii inimese lähedased kui kohalik omavalitsus. Hooldusplaan vaadatakse üle vähemalt kord aastas.

Kui inimene või tema lähedased ei saa ise hooldekodu koha eest maksta, siis toetab hooldekodu koha eest tasumist kohalik omavalitsus. Keskmiselt maksab inimene ise ühes kuus hooldekodu eest 480 eurot ning kohalik omavalitsus maksab 150 eurot. Iga omavalitsus peab koostöös perekonnaga leidma mõistliku ja jõukohase lahenduse, et abi olemasolu ei sõltuks pere sissetulekust.