Mis on taastusravi ja millal seda vaja on?

Taastusravi on töövõimet või toimetulekut taastav ravi. Selle käigus taastatakse inimese häirunud funktsioone, säilitakse neid või aidatakse kohaneda puudega. Taastusravi eesmärk, sihtrühmad ja meetodid erinevad hooldusravist ja ka Sotsiaalkindlustusameti rahastatavast rehabilitatsiooniteenusest.

Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel. Tavaliselt otsustab taastusarst ravi vajaduse ja konkreetsete protseduuride üle ning kas patsient peaks olema haiglaravil või saab protseduure teha ambulatoorselt. Ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul nende eest tasutakse. Taastusravi protseduurid, mille eest haigekassa tasub, on füsioteraapia (sh basseinis), tegevusteraapia, massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele), mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele), külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele (nn soolakamber).

Raviteenuste kasutuskordade arv võimaldab saada abi võimalikult paljudel patsientidel

Et tagada ravikindlustusresursside ühtlane jaotus ja ravi kättesaadavus võimalikult paljudele abivajajatele, on haigekassa tasutavate taastusraviteenustele sätestatud kasutuskordade arvud. Näiteks ambulatoorse taastusravi puhul on patsiendil võimalik saada ravikindlustuse vahenditest 6 kuu jooksul kuni 60 30-minutilist individuaalset füsioteraapia seanssi. Arsti taotluse alusel on võimalik individuaalse füsioteraapia kordi suurendada. Intensiivsel funktsioone taastaval taastusravil ja funktsioone taastaval taastusravil ei ole individuaalsele füsioteraapiale piiranguid.

Et tagada füsioteraapia ja tegevusteraapia protseduuride parem kättesaadavus võimalikult paljudele, rahastab haigekassa ka mitmele patsiendile samaaegselt (ehk grupis) osutatavaid teenuseid. See võimaldab spetsialistidel aega efektiivsemalt kasutada ja parandab seega taastusravi kättesaadavust inimestele. Grupis osutatavale füsioteraapiale ei ole sätestatud kindlat kasutuskordade arvu. Tuleb muidugi arvestada patsiendi seisundist tuleneva vajadusega.

Selgituseks toome välja mõnede protseduuride piirhinnad:

Allikas: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

Taastusarst on eriarst, kes hindab patsiendi seisundit, otsustab taastusravi vajalikkuse ning sõltuvalt probleemist määrab edasise ravi, suunates patsiendi taastusravi teenustele (füsioteraapia, tegevusteraapia, massaaž jms.). Taastusarsti vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri.

Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab patsiendi/kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema osalust igapäevaelus.

Füsioteraapia on osa taastusravi protsessist, mis põhineb kehalistel harjutustel, massaažil, sooja-, külma- ja elektriravil. Füsioteraapia eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine või juba tekkinud probleemide leevendamine, et patsient suudaks iseseisvalt toime tulla normaalses elu- ja töökeskkonnas.

Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärk on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus.