Mis on patsiendijuhend?

Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis. Patisendijuhendid koostatakse sama haigusseisundi kohta käiva ravijuhendi põhjal. Viimase eesmärk on koondada ühtekokku maailma uusim tõenduspõhine info ühe kindla haigusseisundi kohta. Ühtse metoodika alusel kulutõhusate ja tõenduspõhiste, kohalikke oludega arvestavate Eesti ravijuhendite väljatöötamine annab lisavõimlause tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamiseks. Eesti Haigekassa peab oluliseks toetada kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning kujundada seeläbi Eesti inimeste tervisekäitumist.

Millist teavet patsiendijuhendid sisaldavad?

Patsiendijuhendis on käsitletud soovitusi patsiendi vaatenurgast ehk mida patsiendil või tema pereliikmel on vajalik teada haiguse olemusest, igapäevaelu korraldamisest ja ravist. Kõike juhendis olevat informatsiooni räägib ka arst patsiendile tema visiidi ajal, ent uue info paljususes kipub kuuldud tarkus koju jõudes sageli ununema. Patsiendijuhendid on aga suurepärased vajaliku informatsiooni talletamiseks.

Patsiendijuhendile on lisatud fotode ja joonistena kõik abivahendid ja muu oluline. Näiteks on lamatiste käsitluse patsiendijuhendis fotod sellest, kuidas ära tunda, mis on lamatis. Lisatud on ka sentimeetririba, mille abil lamatise suurust mõõta. Mõistagi sisaldab patsiendijuhend suuniseid, mida antud terviseseisundi puhul pereliikme juures eriti tähelepanelikult jälgida.

Juhenditesse on lisatud ka päevikud, kuhu saab teha oma märkmeid, näiteks kirjutada olulisi telefoninumberid, järgmisi arstivisiidi aegasid vms. Samuti saab sinna märkida haigusseisundi kontrolli all hoidmiseks vajalikku infot, nagu millal patsient sõi või millal teda keeratakse. Selle abil saab patsient või tema hooldaja jälgida terviseseisundit süsteemselt. Kõik patsiendijuhendid on nii eesti kui vene keeles.

Miks haigekassa neid juhendeid teeb?

Olles riigis raviteenuse rahastajaks, soovib haigekassa võimaldada oma klientidele ehk kindlustatutele kvaliteetset raviteenust. Ravikvaliteedi arengusse panustame mitmel moel. Sellest üks on ravijuhendite väljatöötamine, millega luuakse riigi parimate ekspertide osalemisel rahvusvaheliselt aktsepteeritav ja riigi võimalusi arvestav standard konkreetse haigusseisundi ravimiseks. Ühele erialaseltsile on suur väljakutse niivõrd mahukat dokumenti koostada ning seda tervishoiusüsteemis rakendada. Siin näeme meie võimalust panustada, koondades need erialainimesed ühise laua taha.

Kuidas valitakse välja, millistele valdkondadele juhendid koostatakse?

Erialaseltsidel ja patsientide esindajatel on aastaringselt võimalik teha ettepanekuid ravi- ja patsiendijuhendite teemadeks. Väljapakutud teemade seast valib Ravijuhendite Nõukoda kord aastas, täpsemalt 1.veebruaril, ravijuhendite koostamiseks sobivad kolm olulist teemat.

Teemavalik sõltub suuresti sellest, kui paljusid Eesti inimesi pakutud ravijuhendi teema puudutab ehk kui palju on antud haigust põdevaid inimesi ja kui palju ressursse selle haigusseisundi ravimine haigekassalt nõuab. Lisaks on oluline hinnata, kui palju võib eri piirkondades ravi erineda ning kui palju oleks raviprotsessi vajalik ühtlustada erialade ja tervishoiuteenuse osutajate vahel. Vaadates seni tehtud valikuid, siis need on Eestis väga laialt levinud ja paljusid patsiente puudutavad terviseprobleemid. Ülevaate nendest saab ravijuhendite veebist ravijuhend.ee.

Kuidas patisendijuhendeid koostatakse?

Patsiendijuhendid valmivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, Eesti Haigekassa ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) koostöös toimetatud Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatu alusel. Kuna patsiendijuhendid põhinevad ravijuhendis esitatud uusimal teaduslikul teabel, on ravijuhendi koostajateks olevad arstid ja õed koostanud ka vastavatele patsientidele olulise juhendi.

Oleme pidanud alati oluliseks kaasata patsiente meie juhendite loomise juurde. Seetõttu on taoliste juhendite väljatöötamise meeskonnas alati ka patsientide esindaja, kes vaatab juhendit oma perspektiivist. Kui erialaspetsialistid koos patsientide esindajaga on patsiendijuhendi kokku kirjutanud, järgneb sellele lisaks uuringufirma poolt läbiviidud sõltumatu uuring vastavate patsientide või nende lähedaste arvamuse kohta.

Uuringufirma kogub kokku kõnealuse haigusseisundiga patsiendid, kellega viiakse läbi grupiintervjuu. Fookusrühma kaasamine annab juhendile hoopis uue vaate. Intervjuus uuritakse, kuidas patsiendid juhendit hindavad - kas see on kasutajasõbralik nii sisult kui vormilt, kas seal on kõik vajalik ravi puudutav info ning kas see on keeleliselt arusaadav. Sageli paluvad ka juhendi koostajad patsientide arvamust mõne konkreetse juhendi jaoks väljatöötatud materjali kohta. Kõik hindajate mõtted ja ideed on oodatud. Tehtud tähelepanekud arutatakse juhendit koostanud arstide ja õdede poolt läbi ning neist tulenevalt viiakse juhendisse sisse ka täiendusi. Usun, et nii mõndagi intervjuul osalenud patsienti või tema pereliiget on hiljem juhendit lugedes tabanud äratundmisrõõm mõnest edastatud ja arutatud ettepanekust, mis on nüüd juhendile oma sisu andnud.

Mõnikord pakub fookusgrupist tulev info olulise ja ootamatu vaatenurga ka juhendi väljatöötajatele. Näiteks lamatiste patsiendijuhendi fookusrühmas küsisid intervjuudes osalejad, kes on juhendis nimetatud koduõde ja kust teda leida. Saime aru, et koduõe mõiste ja tegevusvaldkond vajab patsiendi jaoks rohkem selgitamist.

Miks on patsiendijuhend kasulik?

Paljud inimesed otsivad haiguste kohta ise infomatsiooni. Seejuures on üks enamlevinud arste dr. Google, kust võib saada palju kaheldava väärtusega infot. Meie eesmärk on suunata inimesi patsiendijuhenditega õigele teele ja tõsta inimeste teadlikkust.

Info patsiendijuhendite kasulikkuse kohta koguneb mitmest allikast. Otsest tagasisidet saame patsientide fookusgruppidelt. Oleme tänu neile selgelt aru saanud, et juhendeid hinnatakse väga vajalikuks. Näeme sedagi, et perearstid küsivad meie juhendeid oma patsientidele juurde. Sellest võib teha järelduse, et nemadki peavad neid oma igapäevatöös oluliseks abistavaks materjaliks.

Haigekassa viib tervishoiuteenuse osutajate juures läbi ka erinevaid auditeid raviteenuse hindamiseks. Jälgime ka kogunevat statistikat, sh inimeste tervisekäitumise kohta. Kuna ravi- ja patsiendijuhendeid uuendatakse iga 5 aasta järel, hindame iga juhendi mõju antud ajaplaanis. Teeme kogutud infost kokkvõtteid, mille alusel saame hinnata täiendavate sekkumisviiside vajalikkust. Juhendite uuendamise otsused tehakse Ravijuhendite Nõukojas, kuhu kuulub peale arstide ja õdede alati ka patsientide esindaja.