Mis muutub puusa- ja põlveliigese asendamise raviteekonnal?

Sel aastal hakati puusa- ja põlveliigese asendamise ehk endoproteesimise raviteekonda  parandama, et aidata patsiendid kiiremini ravile ja muuta nende raviteekond sujuvamaks. Uurime, mis täpsemalt muutub endoproteesimist vajavate patsientide jaoks.

Patsiente puudutavaid muudatusi selgitavad Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Sävelin Siida, Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja perearst Reet Laidoja.

Millised probleemid raviteekonnal tekivad?

Siida: Endoproteesimise raviteekonna analüüsimisel kaardistasime mitmeid probleeme, millega Tervisekassa koostöös erialaseltside ja haiglatega on tegelema asunud. Endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Seni on teenused olnud killustunud ega vasta patsientide vajadustele ja eelistusele. Probleeme on ka järjekorra haldamisega, sest abivajajaid ei ole lisatud järjekorda alati samadel alustel, järjekord pole dünaamiline ning osapoolte vahel puudub selge rollijaotus ja informatsioonivahetus operatsiooniks ettevalmistumisel. See toob omakorda kaasa patsiendi terviseseisundi halvenemise, operatsiooni edasilükkumise, kulude suurenemise ning patsiendile halvema ravikogemuse ja elukvaliteedi.

Kuidas raviteekonda parandatakse?

Siida: Selleks, et muuta patsientide raviteekond sujuvamaks ja ravikorraldus terviklikumaks, käivitasime endoproteesimise juhtprojekti.  Koostöös erialaseltside (Eesti Ortopeedia Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Taastusarstide Selts) ja nelja suurema proteesimisega tegeleva haigla esindajatega töötasime välja uue raviteekonna standardi,  et ravimeeskonna rollid ja vastutusala oleks selgelt paigas ja ravi vajav inimene jõuaks õigel ajal õige spetsialisti juurde. Standard aitab jälgida artroosi ravimist vastavalt ravijuhisele ja seab kriteeriumid, mille alusel inimesi taastusravile või ortopeedi juurde suunata ning ka vajaduspõhiselt operatsiooni järjekorda lisada. Uue standardi järgi ei panda artroosiga patsiente diagnoosi tekkimisel kohe operatsiooni järjekorda, vaid korraldatakse konservatiivne ravi ehk valu- ja taastusravi nii, et patsiendi vaevused väheneksid. Operatiivsele ravile suunatakse ainult need patsiendid, kellel on eelnev konservatiivne ravi läbitud, nende üldine tervis on hea ja ka inimene ise on valmis kohe operatsioonile minema.

Mis saab järjekorras olevatest patsientidest, kas nendega  võetakse ühendust?

Siida: Prioriteet on ka järjekorras ootavad inimesed võimalikult kiirelt läbi vaadata ja vajadusel operatsioonile aidata. Just seepärast leppisime osapooltega kokku ka järjekorra korrastamise põhimõtted.

Dr Maasalu: Inimesed ei pea ise kellegagi ühendust võtma, neile helistatakse raviasutusest, täpsustatakse, milline on patsiendi soov operatsioonile tulla, kuidas ta hindab oma tervist ning millal ta külastas viimati perearsti, et terviseseisundit kontrollida. Kui telefonikõne käigus selgub, et patsient sooviks aasta jooksul operatsiooni ning tema tervislik seisund võimaldab opereerida, siis kutsutakse patsient ortopeedia õe vastuvõtule operatsiooni ettevalmistuseks. Kui selgub, et patsient vajab siiski täiendavat terviseseisundi hindamist, siis soovitatakse tal pöörduda perearsti poole tervisekontrolli. Vajadusel korrigeerib perearst patsiendi ravi, et tema tervislik seisund võimaldaks opereerida. Kui kaasuvad haigused on kontrolli all, kehakaal normis ja tervis korras, suunab perearst patsiendi läbi e-konsultatsiooni opereerivasse asutusse tagasi ning patsient jätkab enda raviteekonda. 

Milline on patsiendi raviteekond liigeseprobleemide korral?

Dr Laidoja: Kui patsiendil tekib liigesvalu, tuleb pöörduda perearstile. Artroosi kahtlusel tehakse perearsti juures patsiendile vajadusel röntgenuuring artroosi raskusastme hindamiseks ning kontrollitakse üldist terviseseisundit. Patsiendi kaebuste, röntgenuuringu tulemuse ja üldise tervisliku seisundi alusel tehakse kokkulepitud kriteeriumide alusel otsus artroosi edasise ravitaktika osas - kas piisab füsioteraapiast ja valuravist või võiks kaaluda patsiendi suunamist endoproteesimisele. Enne operatsioonile suunamist peavad patsiendi kaasuvad haigused kontrolli all olema ja tal ei tohi esineda vastunäidustusi. Endoproteesimisele suunamise otsus tehakse koos patsiendiga ainult juhul, kui on täidetud vajalikud tingimused ja patsient ka ise on operatsioonist huvitatud. Seejärel teeb perearst ortopeedile e-konsultatsiooni saatekirja ehk perearst konsulteerib läbi tervise infosüsteemi ortopeediga, kes hindab, kas kõik vajalikud eeltingimused on täidetud, et patsient vastuvõtule kutsuda.

Siida:  Patsiendile antakse lisaks ka soovitus hambaarstile pöördumiseks, sest põletikuliste hammaste operatsioonieelne ravi on tüsistuste vältimiseks tähtis eeltingimus. Sellest aastast hüvitatakse endoproteesimise eelne hambaravi patsientidele suurema (85 eurot aastas) määraga, et toetada patsienti suutervise parandamisel. 

Dr Maasalu: Ortopeedi vastuvõtule peaks jõudma ainult need patsiendid, kelle puhul muud ravimeetodid enam ei aita. Vastuvõtul hinnatakse patsiendi  röntgenülesvõtet, kaebusi, objektiivset leidu jmt. Seejärel otsustab ortopeed, kas patsient lisatakse operatsioonijärjekorda või ta peaks jätkama konservatiivse raviga. Kahjuks esineb ka olukordi, kus patsiendil on küll väljendunud artroos, kuid tema üldine tervis ei võimalda nii suurt operatsiooni planeerida või on patsient rasvunud (KMI suurem kui 40), mis on samuti operatsiooni vastunäidustuseks. Kui patsiendile on operatsioon näidustatud, siis väljastatakse saatekiri ortopeedia õe vastuvõtule, kus   veendutakse patsiendi valimisolekus operatsiooniks. Patsiendile selgitatakse, kuidas operatsioon toimub, millal peaks haiglasse pöörduma, millal ta koju saab, mida haiglasse kaasa võtta ja kuidas operatsioonijärgseks ajaks ette valmistuda jne.

Mis toimub operatsiooni eel ja selle järgselt?

Dr Maasalu: Vastavalt kokkuleppele ravimeeskonnaga saabub patsient haiglasse, kas samal päeval või päev enne operatsiooni. Saabumisel kontrollitakse veelkord üle patsiendi tervisenäitajad ja operatsiooniks vastunäidustuste puudumine.  Patsient viibib  ortopeedia osakonnas kuni 5 päeva, kus lisaks operatsioonile on olulisel kohal ka füsioteraapia.  Patsient peab haiglas olles parima võimaliku ravitulemuse saamiseks võimalikult kiiresti alustama füsioteraapiaga.  Füsioterapeut annab patsiendile kaasa personaalse harjutuskava, mida tuleb järgida 6 nädalat. 10-14. päeval pärast operatsiooni toimub haiglas või perearsti juures vastuvõtt, mille käigus eemaldatakse niidid/klambrid ning veendutakse patsiendi toimetulekus. 

Kas peale operatsiooni toimub ka järelkontroll ?

Dr Maasalu: Jah, järelkontrollide eesmärk on hinnata patsiendi liigese liikuvust ja stabiilsust ning nõustada ja juhendada patsienti tekkinud küsimustes. Ortopeedi järelkontrollideks väljastatakse patsiendile raviasutusest saatekirjad. Ortopeedi vastuvõtud pärast operatsiooni toimuvad põlveliigese endoproteesimise korral kolme kuu ja ühe aasta möödumisel operatsioonist ning puusaliigese endoproteesimise korral kuue kuu ja ühe aasta möödumisel operatsioonist.

Kas raviteekonnal on veel mingeid uuendusi tehtud?

Siida: Hakkame süsteemsemalt mõõtma inimese endoproteesimise eelset ja järgset elukvaliteeti ja tervisetulemeid. Seda selleks, et tekiks arusaamine, kuidas inimene on raviprotsessi tulemusena taastunud ja mida saab tema elukvaliteedi parandamiseks teha. Endoproteesimise raviteekonnal kogutakse patsiendilt tervisetulemeid kahel korral: endoproteesimise vajaduse hindamiseks perearsti/pereõe juures ja üks aasta pärast operatsiooni, mil patsient täidab küsimustiku iseseisvalt või koordinaatori abiga. Tervisetulemid näitavad inimese tervislikku seisundit ja mitmekordsel mõõtmisel saab hinnata ka muutust seisundis näiteks mingi sekkumise (ravi) järgselt.