Milliseid muresid aitab lahendada pereõde?

Terviseprobleemi ilmnemisel pöördume esmajärjekorras ikka perearstikeskusesse. Mõnikord aga ei pääse patsient kohe arsti juurde, vaid ta võtab vastu hoopis pereõde. Õde aitab patsiendi kiiretele küsimustele vastused saada ning võimaldab arstil pühendada rohkem aega keerulisemate juhtumite lahendamisele. Mis täpselt on pereõe roll täna ja milliste murede korral tema poole pöörduda?

Pereõde on kõrgharidusega spetsialist, kes nõustab patsiente tervislike eluviiside ja haiguste ennetamise osas, omab ülevaadet sõeluuringutest ja vaktsineerib. Koostöös ravi määrava perearstiga toetab õde nii ägedaid kui ka kroonilisi haigusi põdevaid inimesi nende raviteekonnal. „Hästi toimivad need perearstikeskused, kus õed ja arstid on oma rollid selgeks rääkinud ning töötavad tulemuslikult nii eraldi kui koostöös,“ ütles Kiili perearstikeskuse õde Gaidi Alt.

Pereõdede ülesandeks on teha vaktsiinisüste, võtta verd, kuulata südant ja kopse ning mõõta vererõhku, uuendada retsepte, siduda haavu, nõustada patsiente haiguste ennetamise, tervisliku eluviisi ning toitumise osas. Vastava väljaõppega õde aitab ka alkoholiprobleemide ja suitsetamisest loobumisega. Ülesandeid võib väljaõpet pakkudes õdedele juurdegi anda.

Pereõdesid tasub usaldada

Paljude perearstikeskuste töökorraldus tagabki patsiendi esmase kohtumise just pereõega. Helistades või sisenedes perearstikeskusesse on õde see, kes patsienti tervitab, kuulab patsiendi pöördumise põhjuse ära ning hindab, kes tulenevalt terviseseisundist või pöördumise põhjusest on õige tervishoiutöötaja patsiendiga tegelema. Paljudel juhtudel ei ole tervisemure suur ja patsient ei peagi arsti juurde minema, sest pereõde hindab inimese terviseseisundi ja annab talle nõu ning vajadusel kutsub enda vastuvõtule tagasi. Kui tervisemure ületab õe pädevuse piire, suunatakse patsient edasi perearsti vastuvõtule.

Pereõe roll sõltub palju ka konkreetse tervisekeskuse töökorraldusest. „Mõnes kohas täidab õde suuresti assistendi rolli, kuid kui arsti töökoormus on suur ja õde on oma pädevust juba tõestanud, saab ta üha rohkem ülesandeid. Meilidele vastamist ja aegade broneerimist tuleb endiselt teha, kuid pereõde viib läbi ka suure osa vajalikest meditsiiniprotseduuridest,“ rääkis pereõde Alt.

Mujal maailmas on üsna tavaline, et iga murega arsti juurde ei pääsegi, kuid Eestis ei olda õe suurenenud rolliga veel harjunud. “Meie keskuses hakkasid patsiendid õdesid oluliselt rohkem usaldama siis, kui perearst oli lapsehoolduspuhkusel ja asendajat ei olnud igal hetkel saada – ega siis keegi abita jäänud, pereõed tegid vajalikud protseduurid ja nõustamised ise ära. Minu hinnangul näitabki perearstikeskuse töö kvaliteeti see, kui kiiresti tõsiste probleemidega inimene abi saab,” lisas Alt.

Õdede vastutuse suurenemine aitaks tagada inimeste kiirema pääsu tervishoidu!

 

Lisaks tähendab nii telefoni kui ka meili teel suhtlemine tegelikult palju enamat, kui ainult vastuvõtule broneerimist – see hõlmab ka nõustamist ja kogu tegevuse dokumenteerimist. „Näitena võin tuua sellise olukorra, kus telefoni teel võttis ühendust inimene, kes plaanis teha suitsiidi. Rääkisin temaga ligi tund aega ja jõudsime kokkuleppele, et võime võtta ühendust tema pereliikmetega. Edasi suunasime patsiendi haiglaravile ning ta sai vajaliku abi. Kriisi lahendamisel oli võtmeks usalduslik suhe patsiendiga,“ kommenteeris Alt.

Pereõdede pädevus on täna sellisel tasemel, et osatakse iseseisvalt tegeleda ka kiireloomuliste ja raskemate tervisemuredega, kuid seadusest tulenevalt õde ise diagnoosi panna ei tohi, vaid peab sellise patsiendi perearstile edasi suunama. Õdede vastutuse suurenemine aitaks tagada inimeste kiirema pääsu tervishoiusüsteemi.

Ligikaudu 80% haigustest on iseparanevad, nii et just pereõe soovitused aitavad inimestel enamikku viirushaiguseid kergemalt põdeda. Pereõed on igati pädevad meditsiinisüsteemis erinevaid rolle täitma – nad on läbinud õe õppe, mis kestab 3.5 aastat ja hõlmab nii teoreetilisi kui praktilisi aineid. Lisaks on neil võimalus spetsialiseeruda neljas valdkonnas: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus. Ligikaudu 10% õdedest on täna eriväljaõppega.