Miks me klaasi järele haarame?

Sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi

Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi

Autorid: Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi ja avalike suhete peaspetsialist Elis Maria Oldekop.

Sünnipäev, nädalalõpp, puhkusereis või kohtumine sõpradega – heade hetkedega käib sageli kaasas ka alkohol. See on sedavõrd tavapärane, et rohkem küsimusi võib tekitada hoopis otsus mitte juua. „Miks sa ei joo?“, „Kas sa oled autoga?“ või „Ühe ikka võtad?“ on ilmselt paljudele tuttavad küsimused.

Alkoholi ei tarvitata aga ainult tähistamiseks. Klaasi järele võidakse haarata ka selleks, et pärast pingelist päeva lõõgastuda, stressi maandada, tuju tõsta või raskete tunnetega toime tulla. Nii võib alkohol olla osa väga erinevatest hetkedest – nii headest kui ka neist, millega on keerulisem hakkama saada.

See annab põhjust küsida: kui palju on alkoholi tarvitamises teadlikku valikut ja kui palju harjumust, mida me enam ise tähele ei pane?

Harjumused ei kujune iseenesest

Meie valikuid mõjutavad seltskonna ootused, töökultuur, peretraditsioonid ja ka see, kui nähtav on alkohol meie ümber. Oma osa on sotsiaalmeedial, mis kujundab ettekujutust sellest, milline üks „õige“ tähistamine või puhkus välja näeb. Kui pidu, reis või sõpradega koosolemine tähendab jagatud piltidel järjepidevalt ka klaasi käes, kinnistub märkamatult mulje, et alkohol kuulubki hea hetke juurde.

Teadlikum suhtumine ei tähenda seega ainult enda joomisharjumuste üle mõtlemist. See võib tähendada ka seda, et me ei päri teiselt inimeselt, miks ta ei joo, ega eelda, et tähistamiseks peab tingimata alkoholi pakkuma.

Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa selle aasta septembri üleskutse „Lükka alkohol pildilt välja“ juhib tähelepanu sellele, kuidas alkoholi tavapärasust kujundavad ka pildid ja lood, mida ise teistega jagame. Mõte ei ole häid hetki pildilt välja jätta, vaid näidata, et alkohol ei pea alati olema nende loomulik osa.

Tavalisus võib riske varjutada

Mida tavalisemaks alkohol erinevates olukordades muutub, seda vähem kipume aga mõtlema sellele, millist mõju selle tarvitamine meile avaldab. Harjumuspärane võib tunduda kahjutu, kuid alkoholi tarvitamisega kaasnevad terviseriskid ning need suurenevad koos tarvitatud kogusega. 

Muutused ei pruugi seejuures olla kohe märgatavad, aga alkohol võib mõjutada näiteks und, vererõhku, kehakaalu ja organismi taastumist. Regulaarse tarvitamise korral võivad muutused kujuneda järk-järgult ning neid ei pruugita alati alkoholiga seostada.

Koguse ja sageduse kõrval tasub tähele panna ka seda, miks alkoholi tarvitatakse. Kui sellest saab üha enam abivahend stressi, ärevuse, üksinduse või muude raskete tunnetega toimetulekuks, võib selle taga olla ka vaimse tervise raskusi, mis vajavad tähelepanu. Alkohol võib pakkuda ajutist leevendust, kuid probleemi põhjust see ei lahenda ning pikemas plaanis võib tarvitamine 

vaimset enesetunnet hoopis halvendada. Nii võib kujuneda ring, kus halb enesetunne suurendab soovi alkoholi tarvitada ja alkohol omakorda süvendab halba enesetunnet.

Kui tarvitamist on raske vähendada või kontrollida, ei ole küsimus enam lihtsalt parema valiku tegemises või tahtejõus. Mõnikord võib inimene vajada selles olukorras professionaalset tuge ja abi. Alkoholiprobleemidest rääkides ei aita seetõttu häbistamine ega moraliseerimine. Oluline on, et inimene julgeks abi otsida võimalikult vara.

Teadlik paus aitab märgata

Üks võimalus oma harjumusi ja alkoholi rolli igapäevaelus paremini märgata on teha sellest mõneks ajaks paus.

Alkoholivaba kuud võib võtta väikese eksperimendina iseendaga. Millistes olukordades tekib soov alkoholi tarvitada? Kas sõpradega kohtudes või midagi tähistades? Pärast pingelist tööpäeva? Või siis, kui on raske olla? Ja mis juhtub siis, kui harjumuspärases olukorras alkoholi ei vali? 

Paus annab võimaluse märgata ka muutusi enesetundes. Mõni inimene magab paremini, tunneb rohkem energiat või suudab paremini keskenduda. Teisel võivad muutused olla väiksemad, kui ta eeldas. Ka see on väärt teadmine, sest aitab oma harjumuste mõju realistlikumalt hinnata.

Alkoholivaba september ei pea lõppema otsusega alkoholist täielikult loobuda. Küll aga võib see aidata märgata, millist rolli alkohol igapäevaelus mängib, ning muuta harjumusi, mis seni on tundunud enesestmõistetavad.

Et septembris märgatu ka edaspidi igapäevaellu kaasa võtta, võib valida ühe korduva olukorra ja otsustada ette, mida seal teisiti teha. Näiteks tellida alkoholivaba jook, leppida sõpradega kokku alkoholivaba kohtumine või maandada pingelise päeva järel stressi muul viisil – liikuda värskes õhus või teha mõnd meelepärast trenni.

Abi on olemas

Kui alkoholist loobumine osutub keeruliseks, tarvitamist on raske kontrollida või alkoholist on saanud oluline viis probleemide ja tunnetega toimetulekuks, tasub sellest rääkida ja abi otsida.