Mida peaks teadma lamatiste ennetusest ja ravist?

Lamatiste ravijuhendi ja patsiendijuhendi koostanud töögrupi juht, geriaater Helgi Kolk. Foto: erakogu

Kui inimene on pikalt voodihaige või istub enamiku ajast ratastoolis, võivad tal pidevalt ühes asendis viibimise tõttu tekkida lamatised. Nende ennetamiseks on väga oluline nii kehaasendi muutmine kui ka naha seisundi jälgimine mitu korda päevas, samuti korralik nahahooldus.  

Mis on lamatis ja mis selle tekkimise põhjustab? Kui nahale ja nahaalustele kudedele avaldub pikaajaliselt surve või hõõrdumine, siis häirib see naha vereringet, koed hakkavad kärbuma ja kujunebki lamatis. Tavaliselt tekivad lamatised piirkondades, kus luu on nahale lähedal, näiteks ristluu- ja puusapiirkonnas, küünarnukkidel, põlvedel, kandadel ja pahkluudel, aga ka kuklal, kõrvade taga ja abaluudel. Ratastoolis istujal on kõige suurem oht lamatise tekkeks istmikul, selili lamaval inimesel aga kuklal, abaluudel, küünarnukkidel, ristluul ja kandadel.

Ennetus põhineb kolmel tegevusel

Lamatiste ravijuhendi ja patsiendijuhendi koostanud töögrupi juht, geriaater Helgi Kolk nentis, et lamatis võib tekkida kiiresti, on tihti valulik ja selle ravimine võib kesta kuid. Seetõttu on oluline lamatist ennetada. „Parim viis lamatise vältimiseks on kehaasendi muutmine, mis vabastab surve all oleva piirkonna. Kui inimene tunneb ebamugavust ja on võimeline asendit muutma, siis lamatiste riski ei ole. Mitmete haiguste korral (näiteks ajuinfarktist tingitud halvatus, luumurrud, teadvushäired, raskest haigusest tingitud füüsiline nõrkus) ei ole inimene suuteline ennast piisavalt liigutama ja siis võivad tekkida lamatised,“ selgitas dr Kolk.  

Kui voodislamaja ei suuda ise oma asendit muuta, tuleb teda aidata. Küll aga tuleks hoiduda inimese nihutamisest teda mööda voodipesu libistades, sest see võib nahka vigastada. Appi tuleks võtta libistuslina või voodi kohale riputatav trapets, millest haige saab kinni võtta ja end kas istuma upitada või muudmoodi asendit vahetada.

Oluline teada:

• Ratastoolis ei tohi liikumatult samas asendis istuda üle kahe tunni.
• Kui haiget põetatakse tavalise madratsiga voodis, ei tohiks ühes asendis lamada üle kahe tunni.
• Spetsiaalse lamatise ennetamise madratsiga voodis tuleb kehaasendit muuta vähemalt iga nelja tunni järel.
• Öösel tuleb samuti asendit vahetada.
• Voodi istumisnurk ei tohiks olla üle 30 kraadi, välja arvatud söömisel või hooldustoimingute ajal, sest kõrgendatud peaalusega lamamisasend suurendab survet tuharatele ja see omakorda suurendab lamatise tekkeriski.

Teiseks võiks päeva jooksul võimaluse korral teha jäsemeharjutusi: sirutada ja painutada varbaid, teha labajalgade ringe, suruda varbaid suunaga nina poole, painutada ja sirutada põlvest jalgu ning pöörata puusasid. „Need harjutused kiirendavad vereringet ja aitavad seeläbi kaasa lamatiste ennetamisele,“ selgitas dr Kolk võimlemise kasutegurit. 

Kolmas oluline ennetussamm on korralik nahahooldus ja probleemsete kohtade tuvastamine enne nahakahjustuste väljakujunemist. Hooldaja peaks hoolealuse nahka – eriti riskipiirkondi – regulaarselt vaatama ja hindama. Seda võiks teha näiteks tema aluspesu või mähkmete vahetamisel või keha pesemisel. „Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui inimene higistab palju ja ta riided või voodilinad on pidevalt märjad. Kuid ka liiga kuiva naha korral on suurem risk lamatise tekkeks,“ juhtis dr Kolk tähelepanu. Ühtlasi on oluline jälgida, et inimene sööks piisavas koguses ja täisväärtuslikku toitu ning tarvitaks küllaldaselt vedelikku – korralik toitumine on naha heas seisundis hoidmiseks oluline ja aitab seega lamatiste teket ennetada.  

Millised on lamatisele viitavad märgid?

Üks lamatise esmastest sümptomitest on see, kui inimene tunneb lamatisest ohustatud kehapiirkonnas valu, kipitustunnet või survet. Teine märk on nahapunetus, mis ei kao pärast asendi vahetamist poole tunni jooksul. Nahakahjustuse kindlakstegemiseks soovitas dr Kolk lihtsat nippi: kui punetavale alale sõrmega peale vajutades jääb pärast sõrme äravõtmist punetus alles, on see märk lamatisest. „Tervele nahale sõrmega vajutades tekib pärast sõrme äravõtmist heledam laik, mis mõne hetkega ühtlustub ülejäänud naha tooniga. Kui piirkonnas on verevarustus häiritud, siis sellist reaktsiooni ei teki,“ selgitas dr Kolk. Ühtlasi rõhutas tohter, et punetavat piirkonda masseerida ei tohi, sest see võib koekahjustust süvendada.

„Lamatise ilmnemisel või süvenemisel tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole. Kodus hooldatava patsiendi esmane nõuandja on kodu- või pereõde ja perearst,“ juhendas dr Kolk. Seejuures tasub meeles pidada, et mida hiljem raviga alustada, seda kaugemasse ja raskemini ravitavasse faasi võib lamatis areneda. Lamatise esimene faas on nahapunetus, järgmiseks kujuneb välja haavand ja viimane faas on juba sügav haavand, mille korral on lihased ja luud nähtaval. See seisund võib vajada kirurgilist sekkumist.    

Lamatise ravi ja hooldus vajab eriteadmisi

Lamatise ravi hõlmab seda ümbritseva naha niisutamist ja lamatisel ravitoodete kasutamist, samuti pidevat asendivahetust ja surve vältimist lamatise piirkonnas. See tähendab, et kui lamatis asub näiteks seljal, peab inimene lamama külili või kõhuli. Doktor Kolk selgitas, et lamatishaavandi ravitooteid on palju ja nende seast sobivaimate leidmiseks võib vaja minna spetsialisti abi. Nõu võiks küsida kodu- või pereõelt, kes aitab hinnata lamatise seisundit ja leida sobivaima raviviisi.

Kui lamatishaavandiga inimesel tõuseb palavik või tema seisund halveneb järsult (tekib segasus, nõrkus, teadvushäire või järsk vererõhu langus), võib tegemist olla lamatishaavandi tüsistusena tekkinud süsteemse infektsiooniga. Olukorra tõsidust aitab hinnata arst, kes määrab vajaduse korral süsteemse põletikuvastase ja antibakteriaalse ravi ning otsustab, kas inimene on vaja suunata haiglaravile.