Marteni lugu: südameoperatsioon üheksa päeva vanuselt

Rael Rautami (38) lapsel diagnoositi raseduse 20. nädalal ultraheliuuringus südamerike – tema vereringe töötab vastupidiselt sellele, kuidas organism on üles ehitatud ning selle parandamiseks on vaja teha ulatuslik operatsioon. Seitsmendal raseduskuul avastati lapsel märgid ajuverejooksust ja üle elatud insuldist.

Eesti arstid otsustasid meditsiiniliselt väga keerulises olukorras saata Raeli Helsingi ülikooli haiglasse, kus on selliste juhtumitega rohkem kogemusi.

Raeli laps Marten sündis mullu kevadel Helsingis keisrilõikega ning üheksapäevaselt tegid sealsed arstid imikule südameoperatsiooni. Rael ja tema laps on ühed neist eestlastest, kelle ravikulud välisriigis kattis eelmisel aastal Eesti haigekassa.

Täna läheb Martenil hästi. Ta vajab küll füsioteraapilist lisatuge, kuna lihased on veel veidi nõrgad, ning tegevusterapeudi abi, kuna insuldi tagajärjel on parem käsi veidi pinges ja vajab lisatööd, aga need asjad lahenevad ajaga ning lisaravi laps ei vaja.

Eestlastele 2017. aastal välisriigis osutatud arstiabi

2017. aastal said ravikindlustustatud Eesti inimesed välisriikides ravi kokku 11 miljoni euro eest, mis on kaks miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Sellest 4,75 miljonit eurot kulus plaanilisele ravile ehk neile juhtudele, kui Eestis ei olnud samaväärset ravi võimalik pakkuda (sh Raeli lapsele) ning arstide soovitusel saadeti patsient välisriiki ravile. 6,25 miljoni euro eest hüvitasime terviseprobleeme, mis eestlastel tekkisid välismaal reisimise ajal.

Varasemast enam toetasime ülikalleid ravijuhtumeid  – tasusime mullu kümne ülikalli ravijuhu eest 3,3 miljonit eurot , sh nt luuüdi-, maksa- ja südamesiirdamiste ning vastsündinu südameoperatsiooni eest. Iga ülikallis juhtum maksab paarsada kuni nelisada tuhat eurot, kõige kallimal juhul 1,4 miljonit eurot.

Eelmisel aastal tegime kokku 233 positiivset otsust toetada inimese ravi välisriigis: 68 juhul suunasime inimese ravile, 134 korral uuringutele, 31 juhul otsisime luuüdidoonorit Soome Punase Risti vereteenistuse kaudu. Kümnel korral pidime langetama keelduva otsuse, kuna soovitud teenus või sellele sobiv alternatiiv on Eestis kättesaadav.

Enim käisid Eesti inimesed ravil või uuringutel:

• Soomes (82 korda)
• Rootsis (39 korda)
• Saksamaal (29 korda)
• Hollandis (22 korda)

Mida teha, kui vajad arstiabi Euroopa liidus reisides?

Kui reisil Euroopa Liidu riiki vajadus arstiabi järele, saab Eesti inimene seda võrdsetel tingimustel kohalikega, kui tal on Eestis kehtiv ravikindlustus ning kaasas kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart.

Eesti inimeste tervishoiuteenuste kulud EL riikides

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib täiskasvanule kolm aastat. Taotle kaarti tasuta ja kontrolli selle kehtivust riigiportaalis www.eesti.ee.