Liigume terviseks!

Aprill on südamekuu, mil pööratakse tähelepanu südametervisele. Regulaarne liikumine on kõige lihtsam viis südamehaiguste ennetamiseks. Tervisekassa töötajatena teame seda hästi ja näitame hea meelega eeskuju. Meil on väga tublisid kolleege, kes hea tervise ja enesetunde nimel tegelevad aktiivselt tervisespordiga. Ühed sellised spordisõbrad on Sven ja Tõnis, kellele meeldib väga joosta. Mõlemad ütlevad kui ühes suust, et jooksmine on kui teraapia, mis aitab korrastada mõtteid ning jätta seljataha töö- ja argimured. 

Sven Rohlin: „Üritan treenida 365 tundi aastas“

Sven leidis tee spordini väga noorelt – juba viieaastaselt hakkas ta uisutama. Iluuisutamiseni jõudis Sven pereliini pidi – ka tema õde tegeles selle alaga, olles tänagi veel jäätantsutreener. Kuid ega Svenile eriti uisutamine ei meeldinud, tal oli hea meel, kui pääses 1. klassis ujumistrenni, mis päästis ta iluuisutamisest.

Tõsisemalt tegeleski Sven nooruspõlves ujumise ja ka viievõistlusega. Kuid Sveni elus on olnud ka aeg, mil ta nautis kõige rohkem just tugitoolisporti. „Keskikka jõudnuna tundsin ühel hetkel, et on aeg hakata mõtlema oma tervise peale. Astusin esimese sammu ja loobusin suitsetamisest. Suitsetamise mahajätmine ei olnudki nii keeruline, aga probleemiks sai sellele järgnenud kaalutõus,“ meenutab Sven põhjust, mis tõi ta 2013. aastal tagasi spordi juurde. „Alustasin ujumisega, sest see oli mulle kõige lihtsam. Nüüd olen igal aastal osalenud ujumise Eesti meistrivõistlustel ja 2018. aastal tulin oma vanuseklassis Eesti meistriks,“ räägib Sven, kes lisaks ujumisele tegeleb ka jooksmise ja rattasõiduga ning 2015. aastal läbis esimest korda täispika triatloni.

Jooksmisel on selline hea omadus, et ükskõik, mis probleemid sul parasjagu tööl või eraelus on, sa lihtsalt paned ketsid jalga, lähed välja, jooksed tunnikese ja sellest piisab, et unustada kõik mured.

Sven Rohlin

Kõige rohkem meeldib Svenile siiski joosta. „Jooksmisel on selline hea omadus, et ükskõik, mis probleemid sul parasjagu tööl või eraelus on, sa lihtsalt paned ketsid jalga, lähed välja, jooksed tunnikese ja sellest piisab, et unustada kõik mured,“ sõnab Sven, kelle jaoks on jooksmine ideaalne stressiravi.

Aastate jooksul on Svenil välja kujunenud mõned rahvaspordiüritused, kus ta kindlasti osaleb – sügisel toimuv Tallinna maraton ja Tartu rattaralli on saanud traditsiooniks. Kuid aastaga koguneb Sveni kontole lausa 20−30 spordiüritust. „Jooksuvõistlusi tuleb umbes kümmekond,  triatlone samuti kümne kandis ja siis veel avaveeujumised,“ räägib Sven, kes iga aasta lõpus arvutab kokku läbitud distantsid maismaal, vees ja ratta seljas. „Tavaliselt sõidan rattaga aastas umbes 3000−4000 kilomeetrit, jooksen 1600−1700 kilomeetrit ja ujun 300 kilomeetrit,“ räägib mees, kes teeb trenni 365 tundi aastas.

Sven peab ennast rahvasportlaseks ja ütleb, et päris õiget sporti tegi ta lapsepõlves. „Kui pingutaksin rohkem, et paremaid tulemusi saada, siis kindlasti hakkaks tervis tunda andma. Siin tuleb mõistusega võtta, see on elu paratamatus. Tähtis on siiski enda liigutamine, et sul oleks kergem olla,“ märgib Sven ning lisab, et kõige tähtsam on pikaealisust ja hea tervist, et võimalikult kõrge eani spordiga tegeleda. „Nagu veteransportlane Nora Kutti, kes 97-aastasene on kogu aeg maailmameister, sest konkurente tal ei ole,“ naerab Sven.

Tõnis Toome: „Mulle meeldib tunne, mis jooksmisel tekib – see on eufooria“

Tõnis  on ainuke tervisekassa töötaja, keda võib iga päev ja isegi mitu korda päevas näha liikumas meie siseterviserajal. Samuti on Tõnisele tavaks saanud võtta ette igal lõunapausil 20−30-minutiline jalutuskäik, et turgutada oma keha ja värskendada vaimu.

Tõnis alustas tõsisemalt spordiga tegelemist 9. klassis, kui koos paari klassivennaga seati eesmärk pääseda kooliaasta lõpuks rajoonikoondisesse. Tõnis hakkas tegelema jooksmisega ja kevadeks oligi eesmärk täidetud. „Eks oma osa mängis spordiala valikul ka tol ajal ilmunud raamat „Tippmailer“, mis rääkis ühest Soome miilijooksjast,“ sõnab ta.

Aja möödudes on Tõnis hakanud aru saama, kui tähtis on tegelikult võimlemine – painutamine, sirutamine ja venitamine. „See ei  meeldinud mulle üldse, sest ma olen kange nagu puuhobune, kuid võimlemise olulisus jõudis mulle kohale siis, kui tekkisid probleemid põlvedega,“ räägib Tõnis, kes paneb kõigile südamele kuulata oma keha, et vältida hilisemaid terviseprobleeme. Tõnis on kunagi tegelenud ka taijiga (tai chi) ning praegugi praktiseerib Vietnami võitluskunsti, mil nimeks Viet Vo Dao. Selle füüsilisest tegevuse taga huvitab Tõnist eriti võitluskunsti kultuuriline ja filosoofiline taust.

Kuid jooksmisega tegeleb Tõnis siiani. Tema soov on läbida maraton kolme ja poole tunniga, siiani on tema parim aeg 3 tundi ja 47 minutit. „Kui ma olen piisavalt heas vormis ja selja taga on juba 10−12 kilomeetrit, tekib mul tavaliselt tunne, et nüüd võiks selle tempoga joosta lõpmatuseni. See on selline eufooriline tunne ja siis ma mõistan, milleks ma sporti teen,“ sõnab Tõnis, kes peab ennast sportlikus mõttes parajaks enesepiitsutajaks, kuid arvab, et pingutus on väärt ülimat heaolutunnet, mis pärast jooksmist tekib.