Kuus müüti hambaravihüvitisest

1. Hüvitis toimiks paremini, kui seda saaks ükskõik millise arsti juures ja pärast haigekassalt raha tagasi.

Nii nagu saame riigi toel Eestis väga kõrgel tasemel haiglaravi, toimib samal põhimõttel nüüd ka hambaravi, mis siiani ei ole olnud haigekassa toel kättesaadav. Ka hambaarstidel on nüüd haigekassaga leping ja kokku lepitud hinnad.

Hambaravi hinnad on kliinikuti üsna erinevad. Ühtne hinnakiri teenustele, mida hüvitab haigekassa, annab inimesele kindlustunde, et ta saab igal pool sama raha eest sama palju ravi. See teeb loodetavasti ka arsti valimise lihtsamaks, kuna inimestel ei saa ega peagi olema laiapõhjalisi teadmisi, kuidas tervishoiuteenuste hinnad kujunevad ja milline tasu on õiglane.

Lisaks on patsiendi jaoks kõige mugavam, kui soodustuse summa arvestatakse automaatselt maha arsti juures ning hiljem ei pea kulutama aega ühegi taotluse või dokumendi täitmiseks. Lepingu sõlmimine haigekassaga on tehtud väga lihtsaks, et iga hambaarst saaks soovi korral võimalikult mugavalt oma klientidele soodustust pakkuda.

2. Paljud hambaarstid ei ole nõus hüvitisega liituma.

Tänavu aprilliks saab soodustust kasutada 270 hambaravikabinetis üle Eesti. Aasta esimese kolme ja poole kuuga on hüvitist jõudnud kasutada 82 000 inimest 3,8 miljoni euro eest. Uusi partnereid lisandub pidevalt ning endale lähima leiab haigekassa kodulehe kaardirakenduselt.

Näeme, et järgnevatel aastatel sõlmivad meiega lepingu ¾ hambaarstidest ja hüvitist kasutab vähemalt pool elanikkonnast. Kümne aasta pärast võiks tänu heale ennetustööle näha tõsiste hambahaiguste vähenemist. Eesmärk ei ole lepingud absoluutselt kõigi arstidega või et kõik inimesed kasutaksid hüvitist igal aastal täies ulatuses - oluline on, et hambaravi oleks senisest paremini kättesaadav just neile, kes seda kõige enam vajavad. Sellised suured muudatused ei juhtu kunagi üleöö, aga hüvitis on esimene samm õiges suunas, et hambaravi oleks inimestele (sh erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimestele) kättesaadavam ka viie ja kümne aasta pärast.

3. Liiga madalad hinnad ei võimalda hambaarstil kvaliteetset ravi osutada.

Teenuste hinnakiri on üle vaadatud ja uuendatud 2018. aasta alguses ning hinnad tõusid võrreldes mullusega 19%. Tänavu hüvitisega liitunud Dentes A&E juhataja Kaur Kirjanen ja Uku hambaravi juhataja Viktoria Härmik ütlesid hiljuti Sakalas, et otsustasid lepingu sõlmida, kuna soovisid enda klientidele vastu tulla. Ka Viljandi hambakliiniku juhataja Kris Allik tõdes samas artiklis, et uute hindadega on võimalik pakkuda head teenust („Terve maakond on hambaravihüvitisega kaetud“, Sakala 10.03). Viljandi maakond, kus esialgu pakkusid hüvitist vähesed arstid, on tänaseks seda võimalik kasutada 12 kabinetis, millest pooled asuvad Viljandis.

Hüvitis, mis toetab inimeste regulaarset suutervise kontrolli, aitab ennetada probleemide süvenemist ja tuletada arsti abil meelde suutervise põhitõdesid.

4. 40 euro eest saab hambaarsti juures ainult toolile istuda.

Toome konkreetse näite: 80 euro eest, millest pool maksab inimene ise ja teise poole haigekassa, saab ühel külastusel:

• tuimestuse ja kolm väiksemat hambaplommi;

• tuimestuse, kaks väiksemat plommi ja hambakivi eemaldamise neljal hambal;

• tuimestuse ja kahe hamba eemaldamise.

Lapseootel naised, väikelapse emad, pensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas.

5. 40 või 85 eurost on vähe kasu, kui inimesel on suus väga tõsised probleemid.

Keerulisemate hambaprobleemide hüvitamise küsimus vajab lahendamist. Käesoleval aastal töötab haigekassa koostöös erialaseltsidega välja põhimõtted, kuidas tagada neile inimestele vajalikud teenused piisavas mahus.

Vältimatu hambaravi eest tasub alati haigekassa, see on tasuta kõigile, sh ilma ravikindlustuseta inimestele. Vältimatu abi vajaduse otsustab arst. Selle alla kuuluvad ka suures põletikus hamba väljatõmbamine, mädakollete avamine jm. Vältimatut abi ei osuta aga iga hambaarst ja enne külastust tuleks seda kontrollida. Läoe lähemalt: vältimatu hambaravi.

6. Hüvitist ei peaks jagama kõigile, vaid ainult neile, kes seda kõige enam vajavad.

Hambaravi on kahtlemata kulukas. 40-eurone hüvitis on mõeldud selleks, et eelkõige inimesed, kes ei ole just majanduslikel põhjustel käinud ammu suutervist kontrollimas, nüüd seda teeksid. See on esimene samm, et kaardistada suutervise olukord, tuletada meelde põhitõed ja alustada vajadusel raviga.

Loodame heale koostööle hambaarstidega, kes tuletavad inimesele meelde suuhügieeni kuldreeglid, et hoida hambaid tervena ja ennetada probleemide süvenemist: janu korral joo vett, toidukordade vahel pea vähemalt kolm tundi pausi (ka magustatud joogid on hammaste jaoks toidukord), pese hambaid kaks korda päevas vähemalt kaks minutit, toitu tervislikult ning kontrolli hambaid arsti juures kord aastas.

_____

Hambaravihüvitis: kuidas seda kasutada?

Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.

• Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures;
• Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele;
• Lapseootel naised, väikelapse emad, pensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas, tasudes ise vähemalt 15% arvest;
• Endale lähima hüvitist pakkuva arsti leiab haigekassa kaardirakenduselt.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee („Hambaravi- ja proteesiteenuste info“). Soodustuse summa kehtib ühel kalendriaastal.