Kuidas muuta kallid ravimid kättesaadavaks?

Uued ravimid muutuvad iga aastaga aina kallimaks ja ravimituru hinnakasvul ei paista piiri. Võitlus kallite ravimihindadega on kestnud aastakümneid. Haigekassa on pidevalt kasutanud erinevaid viise, kuidas ravimifirmade hinnasurvega toime tulla ja kaasaegsed ravimid patsientidele siiski kättesaadavaks teha.

Ravimianarhia Eesti taasiseseisvumisel

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal asusid Eestis tööle läänemaailma suurte ja tuntud ravimifirmade esindajad. „Nad reklaamisid arstide seas jõuliselt oma ravimeid ja haigekassa kulud kasvasid sellel ajal kosmilise kiirusega, sest paljud arstid soovisid patsientide raviks kasutada uusi võimalusi, mis paraku olid ka väga kallid,“ meenutas haigekassa usaldusarst Malle Vahtra.  Kuna tollel ajal olid ravimitootjatel vabadus hindu tõsta, kasvasid Tallinna Haigekassa ravimikulud kuue aastaga lausa kuus korda.

Ravimihindade anarhia tekitas kaose ja hinnakasvu kontrolli alla saamiseks tuli haigekassal leida kiireid lahendusi. „Üritasime seda tormijooksu tõkestada, et kogu haigekassa raha ainult ravimitele ei kuluks. Tegime arstide seas selgitustööd, palusime välja kirjutada sama toimeainega odavamaid ravimeid ja kehtestasime apteekides limiite,“ kirjeldas usaldusarst. 

„Alles 2002. aastal võeti vastu ravikindlustuse seadus ja tekkisid paremad võimalused ravimihindade kontrollimiseks. Kasutusele tulid  piirhinnad, allahindlused, edasi juba toimeainepõhine retsept ja digiretsept. Näis, et olime olukorra kontrolli alla saanud,“ tõdes Malle.

Riskijagamine ja kulujagamine

2013. aastaks oli selge, et kümme aastat töötanud süsteemist ei piisa ja ravimite rahastamiseks tuleb kasutuse võtta uusi lahendusi. Koostöös ravimitootjatega algasid uued arutelud ja 2014. aastal võeti uute ning kallite ravimite kompenseerimiseks kasutusele riskijagamise mudel.

Riski jagamisel maksab haigekassa tootjale ravimi hinna kogu ulatuses ainult juhul, kui see avaldab patsiendile varem kokkulepitud mõju.  „See on üks võimalus muuta patsientidele kättesaadavaks ka harva kasutatavad ja väga kallid ravimid, mille korral pole kindel, kas  loodetud tulemus saavutatakse,“ selgitas haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe.

Haigekassa on kümmekond ravimit rahastanud just riskijagamise abil.

 

Haigekassa on kümmekond ravimit rahastanud just riskijagamise abil. Üks esimestest oli harva esineva lümfoomi ravim. „Mõned aastat tagasi toimusid läbirääkimised ühe lümfoomi ravimi tootjaga, kus saavutasime vastuvõetava tulemuse just riskijagamise abil. Esimeste ravikuuride eest maksis ravimi eest ravimifirma ja alles siis kui arstid kinnitasid, et ravim konkreetsel patsiendil toimib, võtsime umbes 80 tuhande eurose kulu enda kanda. Selle tulemusel saime lõpuks aidata neid patsiente, kellele seni head ravivõimalused puudusid,“ tõdes Laidmäe. Sarnaseid näiteid on tuua mitmete onkoloogiliste ravimite ja harva esinevate haiguste ravimite rahastamisest.

Biosimilarid – uus võimalus

Viimasel ajal on üheks suuremaks muutuseks biosimilaride (bioloogiliste ravimite odavamad koopiaravimid) turule tulek. Kuigi bioloogilised ravimid on väga kallid, on biosimilaride abil hinnad märkimisväärselt alla tulnud. „Kui 2015. aastal maksis näiteks üks reuma raviks mõeldud bioloogiline ravim ühele patsiendile umbes 1100 eurot kuus, siis tänaseks päevaks on selle hind 150 eurot ehk nelja aastaga on ravimi hind kümnekordselt langenud. Varasemalt vähestele patsientidele mõeldud ravimid on seetõttu  kättesaadavad paljudele abivajajatele,“ kinnitas Laidmäe.

Tugev ühisrinne ehk ravimite ühishanked

Eesti, Läti ja Leedu on teinud esimesed sammud ravimite ühiseks hankimiseks, mille abil on võimalik ravimeid soodsamalt sisse osta. „Ideena kõlab see hästi, et ravimite rahastaja ja importija rollis olevad väikeriigid panevad seljad kokku ja teevad koostööd. Praktikas on vajalik tugev eestvedaja iga konkreetse hanke korral ja ühtlasem riikidevaheline süsteem ravimite hankimiseks,“ selgitas Laidmäe seni vähekasutatud ühishangete köögipoolt.

„Hea kogemus on meil rotaviiruse vaktsiini ühishankega, mida tegime koos Lätiga ning saime vaktsiinid kätte soodsamalt. Seni olemegi piirdunud vaktsiinide ühishankega, kuna suur ühistellimus kindlustab vaktsiinide tarne ja juba tarnekindlus üksi on oluline töövõit,“ ütles Laidmäe, kelle sõnul plaanitakse Baltikumi ülest koostööd jõulisemalt jätkata.

Veelgi suuremat rõhku tuleks panna haiglate ühistele ravimihangetele, mida täna ravimite valdkonnas praktiliselt ei tehtagi. „See on Eestis üks kasutamata võimalus ravimite ostmisel säästa. Haiglad on siiani  koos hankinud meditsiiniseadmeid, seega miks mitte ka ravimeid,“  küsis Laidmäe. Tema sõnul on edukas näide Norra, kus haiglad on kokku pannud nö ühise asutuse, mille kaudu nad ravimihankeid korraldavad. Haigekassal on lähitulevikus kavas seda teemat haiglatega arutada.

Fikseeritud hinna eest tarbi palju tahad

Ravimite hindade võimalikult soodsaks saamisel tuleb katsetada erinevaid skeeme ka tulevikus. Üks uuemaid meetodeid turul on nö Netflix tüüpi leping ravimite rahastamisel, kus kehtib põhimõte, et maksad tootjale kindla summa, aga arstid võivad ravimeid määrata nii palju kui patsientidel vaja.

Eestis seda tüüpi lepinguid veel sõlmitud ei ole, kuid Laidmäe arvates võiks tulevikus katsetada seda c-hepatiidi ravimite rahastamisel. Edukas näide on tuua Austraaliast ja mõnest USA osariigist, kus õnnestus läbi sellise rahastusviisi ravimi hinda kordades alandada.

Tasub mõelda sellele, kust me tuleme ja kui kiire on olnud tegelik areng!

Paindlik iga patsiendi huvides

Kuigi pealtnäha võib tunduda, et uued ja kallid ravimid jäävad meie inimestele kättesaamatuks, lisab haigekassa uusi ravimeid oma nimekirja igal aastal.

Tasub mõelda sellele, kust me tuleme ja kui kiire on olnud tegelik areng. „Soovime häälekalt kasutada kõiki samu võimalusi, mis on rikastes lääneriikides, andmata endale sageli aru, et meie sissemaksed kindlustusse on neist kordades madalamad,“ tõdes Laidmäe tuletades meelde, et veel mõni aeg tagasi polnud paljudele haigustele mingit ravimit ja meie apteekides või arstikappides valitses tühjus. „Kui 80-ndate lõpus tuli maohaavandeid opereerida, siis täna pääsevad inimesed noa alt tänu apteegiravimile. Oleme teinud markantse hüppe ja suutnud Eestisse tuua enamike haiguste ravimid, mis töötavad hästi ja on aidanud lugematu arv inimesi,“ kinnitas ta.

Haigekassas käib taustal suur töö, et ravimitootjatega kokku leppida sobiv lahendus ja jõukohane hind ravimite eest. Laidmäe sõnul püütakse iga patsiendi huvides olla paindlik. „Oleme teinud väga erandlike kokkuleppeid isegi üksikute inimeste ravimi rahastamiseks, mis sadade rahastustaotluste kõrval on patsiendikeskne ja hooliv lähenemine. Meediasse jõuavad vaid erandjuhud, kus ravimitootja ei paindu ega langeta mitte mingi valemiga ülemäärast hinda,“ selgitas Laidmäe, kelle sõnul on haigekassa poolne rahastusotsus viimane kaitsemüür, mis ei tohi panna ohtu meie kõigi ühise ravikindlustuse kestlikkust.