Kuidas läheb Tervisekassal haiguste ennetusega?
Ennetusportfelli teenusejuht Liis Kruus. Foto: erakogu
Nii teaduskirjandusest kui ka ennetuse propageerijate suust on tihti kõlama jäänud, et üks ennetusse panustatud euro on kümme korda tõhusam kui tagajärgedega tegelemine. Aasta tagasi sai Eesti Haigekassast Tervisekassa. Selle muudatusega lubasime tervisedenduse ja haiguste ennetuse senisest teravamalt luubi alla võtta.
Koos Tervisekassa üleminekuga teenusepõhisele juhtimisele loodi tervisedenduse ja haiguste ennetuse portfell, kuhu kuuluvad vaktsineerimise, sõeluuringute, personaalmeditsiini, terve lapse, terve täiskasvanu ja vaimse tervise teenus. Uue meeskonna koosloomes tekkisid 2023. aasta keskpaigaks portfellile strateegilised suunad, mis lähtuvad nii Tervisekassa arengukavast kui ka teistest olulistest riiklikest strateegiatest ja poliitikadokumentidest.
Üheks strateegiliseks fookuseks on ennetusteenuste kättesaadavus. Kui raviteenuste puhul tuleb mõne eriarsti vastuvõttu oodata pikemalt, siis ennetusteenusele võiks inimene pääseda umbes nädala jooksul. See ei ole praegu kõigi ennetusteenuste puhul nii, kuid püüdleme selle poole. Samuti on olulised teenuste kvaliteet ja sujuvad ennetusteekonnad. Tulemusliku ennetuse alus on esmalt inimese enda teadlikkus, selle järgi talitamine ja oma tervise eest vastutuse võtmine. Võime ju Tervisekassas aktiivselt tegeleda sõeluuringuks või vaktsineerimiseks vajalike aegade tagamisega, kuid me ei saa kedagi teenust kasutama kohustada.
Lapse tervise toetamine
Tervisliku elu vundament laotakse ja harjumused kujundatakse lapseeas. Lapse tervise jälgimine toimub lähtuvalt Eestis kokkulepitud lapse tervise jälgimise juhendist. Juhend sätestab erinevate tervisekontrollide sageduse ja sisu, kirjeldab vaktsineerimist ja eri osapoolte rolli süsteemis. Tervisekassa ülesanne on tagada juhendi rakendamine.
Päris väikestele lastele laiendame sel aastal koostöös Tervise Arengu Instituudiga ennetusprogrammi „Seikluste laegas“, mille fookuses on toitumine, liikumine, istumisaja vähendamine ja veejoomine. Samuti oleme maakondadesse tööle võtnud haridusasutuste tervisedenduse koordinaatorid, kes pakuvad koolidele ja lasteaedadele tuge tõenduspõhiste programmide valikul ning nügivad seeläbi lapsi ja noori tegema tervislikumaid valikuid.
2024. aastal toome fookusesse ka lapsevanemate teadlikkuse suurendamise laste tervisest. Näiteks hakkame lapsevanematele saatma lapse tervise teemalisi teavitusi äsjavalminud terviseportaali kaudu. Lapsevanemana näen ka ise, et on kasulik, kui teavitused ja info minu lapse tervisekontrollide ja vaktsineerimiste kohta on koondatud ühte kohta ning info on mugavalt leitav.
Terve lapse teenus hõlmab ka järjepidevat koolitervishoiu arendamist. 2023. aastal mõõtsime esmakordselt koolitervishoiu teenuseosutajate kvaliteeti ja tegeleme ka järgnevatel aastatel sellega, et kooliõde toetaks igati koolilaste tervist.
Terve lapse teenuse raames koordineerime ka noorsportlaste tervisekontrollide projekti, mille eesmärk on tagada üle kuue tunni nädalas treenivatele lastele spordiarsti vastuvõtt ja vähendada aktiivse sportimisega seotud terviseriske.
Selleks et laste ja noorte vaimse tervise muresid võimalikult vara märgata, käivitame projekti „Märkamatu märkamine“. Sellega toetame noorte vaimse tervise nõustamist, mis sobib kergemate vaimse tervise murede korral ja on lihtsasti kättesaadav. Samuti toetame Peaasjad MTÜ kaudu noorte vaimse tervise nõustamist ja anonüümset veebinõustamist.
Noored vajavad nõu ja tuge ka seksuaaltervist puudutavates küsimustes. Kuni 26-aastased (k.a) noored saavad nende küsimustega tasuta pöörduda nõustamiskeskustesse. Eesti Seksuaaltervise Liidu toel pakume noortele ka anonüümset veebinõustamist.
2024. aasta veebruarist rahastame koolitervishoiu võrgustiku ja ennetuspartnerite kaudu poiste HPV-vastast vaktsineerimist. HPV-vastane vaktsineerimine on tüdrukutele ammu kättesaadav, kuid nüüd on see võimalus ka 12–18-aastastel poistel. Poiste HPV-vastane vaktsineerimine aitab vähendada päraku-, peenise-, ning pea- ja kaelapiirkonna vähi tekke riski. Samuti aitab poiste vaktsineerimine kaasa naiste emakakaela-, tupe- ja vulvavähi ennetamisele. Vanematel võib küll olla keeruline teha vaktsineerimisotsust enne lapse seksuaalelu algust, kuid just selles vanuses on vaktsineerimine kõige tõhusam. Riik tagab tasuta vaktsineerimise võimaluse kõigile kuni 18-aastastele noortele, seega on võimalik noorel endal langetada otsus oma tervise kaitseks.
Tervisekassa ennetusportfell
Täiskasvanu tervise toetamine
Terve täiskasvanu tervise toetamise teenuse arendamine toetub Eestis koostatud täiskasvanu tervise jälgimise juhendile. Arenenud ühiskonna peamised probleemid on nn elustiilihaigused, nagu kõrge vererõhk, veresuhkur ja kolesterool, mis on südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Ühtlasi on need haigused ja haiguste tüsistused Tervisekassa eelarvele kõige kulukamad. Haigestumisel on määravad faktorid ühekülgne toitumine, ebapiisav liikumine ja sõltuvusainete tarbimine. Muutus algab inimeste terviseteadlikkuse parandamisest ja harjumuste muutmisest. Toitumise vallas tehakse küll kampaaniaid, kus tutvustatakse taldrikureeglit või räägitakse toitumispüramiidist, kuid ainuüksi plakat seinal ei innusta tervisekäitumist muutma. Riigi seisukohast ei ole selliste muutuste eestvedamine ainuüksi Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi ega Tervise Arengu Instituudi võimuses – see eeldab valdkonnaülest koostööd, läbimõeldud otsuseid ning ühist plaanide elluviimist erinevate ministeeriumite ja haldusalade asutustega.
Täiskasvanu tervise toetamise teenuse raames soovime järgmistel aastatel arendada töötervishoiu valdkonda ning senisest rohkem integreerida ainsat kohustuslikku täiskasvanute tervisekontrolli läbiviivaid teenuseosutajaid ülejäänud süsteemiga. Töötervishoiuarstil peab tekkima võimalus konsulteerida inimese perearstiga, samuti võiks kohustusliku töötervishoiu visiidi käigus tehtud saada ka vaktsineerimine või ulatatud sõeluuringu aastakäiku kuuluvale inimesele emakakaela- või jämesoolevähi sõeluuringu kodutest. Usume, et sarnaselt töötervishoiuga peame rohkem integreerima ka apteegisektorit, kes on inimese jaoks väga kättesaadav ja usaldusväärne partner.
Tulevikus tekivad riiklikku terviseportaali inimestele täitmiseks küsimustikud, millest lähtudes saab perearst kutsuda vastuvõtule või planeerida ennetustegevusi. Terviseportaalis peavad edaspidi olema kättesaadavad ka tervisedenduse infomaterjalid.
Nagu laste tervise toetamisel, nii abistavad ka sõeluuringute, vaktsineerimise, liikumise ja sõltuvushäirete puhul Tervisekassat maakondades toimetavad tervisedendajad. Toetame maakondi edendajate palgarahaga ja ootame neilt vastu oma piirkonna kaasamist, info levitamist ja oluliste teemade kaardistamist. Koos jõuame kaugemale kui üksi omaette pusides.
Ennetusportfelli esimese tegutsemisaasta märksõna on koostöö. Oleme teinud mitu sammu edasi nii Tervisekassa sisese kui ka asutustevahelise ja valdkonnaülese koostööga. Usun siiralt, et ennetus on investeering – nii Tervisekassas uue portfelli ja meeskonna loomise kaudu kui ka laiemalt üksikisiku otsuste tasandil. Töötame selle nimel, et Eestis toetataks ennetust süsteemsemalt ja rahastus ei oleks kaldu tagajärgedega tegelemise suunas.