Kuidas arvestatakse töövõimetushüvitisi?

Haigestumine või lapse sünd on ajad, mil vajatakse aega enda jaoks. Sellistel puhkudel on kindlustatutel võimalus jääda töölt eemale ning saada kodusoldud aja eest hüvitist. Hüvitiste eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, kirjutab arst selle tõendamiseks haiguslehe. Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist.

Oluline on meeles pidada, et töötaja enda haigestumisel kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Haigestumise, karantiini ja olme- ning liiklusvigastuse (ja viimasest tuleneva haigestumise või tüsistuse) puhul maksab alates 4. haiguspäevast hüvitist tööandja. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates 9. haiguspäevast.

Hüvitist arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksustatud tulu pealt

Haigekassa võtab töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks hüvitise saaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksuandmed, mis pärinevat Maksu- ja Tolliametilt. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Mõlemad arvutavad oma andmete põhjal välja töötaja keskmise päevatulu ning haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Kui töötajal on mitu tööandjat, maksavad haigushüvitist kõik tööandjad. Haigushüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks.

Toome näite Kallest, kes on töölepingu alusel töötav kindlustatu.

Kalle haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.09–18.09.2016. Tema tööandja arvutab viimase 6 kuu töötasu alusel välja Kalle keskmise päevatulu ja saab selleks 32 eurot. Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.09– 08.09 ehk viie päeva eest palgapäevaks, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,20 x 112 = 22,4. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 89,6 eurot (112 – 23,52 = 89,6).

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist alates 9. haiguspäevast ehk perioodi 09.07 – 18.07 eest haigekassa. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest eelmisel kalendriaastal ehk 2015. aasta vältel sotsiaalmaksu 2530,90 eurot. Seega oli Kalle aastatulu 2015. aastal 2530,90 / 0,33 = 7669,39 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga ehk kümnega (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,20 x 147,07 = 29,4 eurot). Seega maksab haigekassa Kallele hüvitist 116,19 eurot (147,07 – 29,4 = 117,67).

Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) päeva eest. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töövabastuse perioodi jooksul tööl käies ei ole õigust saada haigushüvitist. Haigekassal on õigus hüvitist mitte välja maksta veel siis, kui inimese haigestumine või vigastus põhjustati tahtlikult või joobeseisundis, samuti siis kui eiratakse arsti määratud ravi või jäetakse arsti määratud visiidile minemata.

Sünnitusleht on rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks antav töövõimetusleht

Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst või ämmaemand sünnituslehe. Sünnituslehest tuleb teavitada ka tööandjat, kas suuliselt või kirjalikult. Pangakonto olemasolul haigekassa andmekogus kantakse hüvitis taotlejale paari päeva jooksul, kuid maksimaalselt kuni 30 päeva jooksul alates sünnituslehe jõudmisest haigekassasse.

Ka sünnitushüvitist arvestatakse sünnitamise ajale eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksustatud töötasult. Hüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks. Seda makstab haigekassa töötavale lapseootel naisele 140 päeva, juhul kui sünnituspuhkusele jäädakse vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui puhkusele jäämise hetkel on sünnituse eeldatava tähtajani vähem kui 30 päeva, vähendab arst vastavalt sünnituslehe kestvust ja seega väheneb ka hüvitatavate päevade arv.

Toome näite Mariast, kes jääb sünnituspuhkusele 2016. aasta novembris. Tema sünnitushüvitist arvestatakse seega 2015. aastal sotsiaalmaksustatud tulult. Kui Maria jääks sünnituslehele jaanuaris, arvestataks hüvitist 2016. aasta tuludelt.

2015. arvestati Maksu- ja Tolliameti andmetel Maria eest sotsiaalmaksu 2741,81 eurot. Sellest arvutatakse välja tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: 2741,81 / 0,33 = 8308,52 eurot. Tema keskmine tulu kalendripäeva kohta oli seega 8308,52 / 365 = 22,76 eurot. Maria saab hüvitist 140 päeva eest ehk 140 X 22,76 = 3186,40 eurot, millest peetakse kinni tulumaks summas 637,28 eurot. Kokku saab Maria haigekassalt sünnitushüvitist 2549,12 eurot. 140-päevasele sünnitushüvitisele järgnevalt on Marial või tema lapse isal õigus saada vanemahüvitist, mille saamiseks tuleb esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

Tuleb meeles pidada, et sünnituspuhkusel viibija ei tohi saada sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuna siis kaob õigus hüvitisele ja see tuleb tagasi maksta. Küll aga on õigus saada tasu või preemiat eelnevate perioodide töö eest.

Pane tähele!

• Hüvitiste väljamaksmisega seotud infot ja arsti edastatud andmeid saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee.
• Kontrollige riigiportaalist, et haigekassa andmekogus oleks olemas arvelduskonto number, kuhu haigekassa töövõimetushüvitise kannab. Hüvitis kantakse viimati edastatud kontole.
• Sotsiaalmaksuandmed saab haigekassa Maksu- ja Tolliametist. Nendega saab tutvuda e-maksuametis või riigiportaalis www.eesti.ee. Meeles tuleb pidada, et hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
• Lisainfot haigushüvitiste kohta saab ka haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee, klienditelefonil (+372) 669 6630 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee (info[at]haigekassa[dot]ee).