Kui kallis on lapsesaamine?

Ravikindlustus tagab lapseootel naisele tasuta abi, kuid igal meditsiinilisel protseduuril on siiski oma hind. Arvutasime kokku, kui palju tasub riik ühe lapse ilmaletoomiseks vajalike teenuste eest.

Ravikindlustusele on õigus Eestis elaval lapseootel naisel, kelle raseduse on arst või ämmaemand tuvastanud, sõltumata enne rasestumist makstud maksude suurusest. Toome järgnevalt mõned näited raseduse, sünnituse ja viljatusravi ravikuludest, mille eest tasus Tervisekassa raviasutustele aastal 2024.

Rasedus

Iga päev sünnib Eestis keskmiselt 25 last. Eelmisel aastal käis naistearsti või ämmaemanda juures rasedust jälgimas ligi 18 000 naist, kelle raseduse jälgimise eest tasus Tervisekassa üle 10 miljoni euro. Sellest üle poole ehk 5,4 miljonit eurot läks normaalse raseduse jälgimisele ja viiendik ehk 2,1 miljonit eurot kõrgema riskiga raseduse jälgimisele. Ülejäänud raha on kulunud raseduste läbivaatusele ja testimisele ning sünnituseelsele sõeluuringule. Kõik rasedused ei lõpe sünnitusega ja kõik ei jõua ka jälgimise etappi. Mõned kõrge riskiga rasedad vajasid ka haiglaravi – eelmisel aastal oli selliseid inimesi 222 ning Tervisekassa maksis nende haiglaravi eest 277 000 eurot.

Kõige rohkem raha kulub raseduse jälgimise ajal ultraheliuuringutele. Eelmisel aastal tehti 62 000 ultraheliuuringut rohkem kui 2 miljoni euro eest, mis on keskmiselt 3,5 ultraheliuuringut ühe raseda kohta. Mõned rasedad vajasid ka kulukamaid lisauuringuid.

Kõige sagedasemad raseduse ajal tekivad tüsistused olid aneemia (1833 naist), rasedusaegne suhkrutõbi (2021 naist) ja rasedusaegne liigoksendamine (890 naist).

Sünnitus

Eelmisel aastal esitasid raviasutused Tervisekassale sünnituste eest 9105 arvet, mille kogumaksumus oli ligi 21 miljonit eurot. Keskmiselt maksab ühe naise sünnitus 2300 eurot. Keskmine sünnitaja oli 31,4 aastat vana (mediaanvanus 32). Kõikidest sünnitajatest moodustasid kuni 19-aastased (k.a) naised 1% ning 40-aastased ja vanemad naised peaaegu 7%.

Kõige rohkem oli eelmisel aastal iseeneslikke üksiksünnitusi – kokku 6707 arvet, mille keskmine maksumus oli 2117 eurot sünnitaja kohta. Keisrilõikega üksiksünnitusi oli 1942, millest plaanilise keisrilõike maksumus on 2500 ja erakorralisel 3000 eurot. Mitmiksünnitusi oli kokku 44 ja keskmiselt maksis mitmiksünnitus 3226 eurot.

Kõige vähem aega, keskmiselt kolm päeva, veedavad haiglas iseeneslike üksiksünnitusega naised, kõige rohkem keisrilõikega mitmiksünnitusega naised (keskmiselt 6,5 päeva). Kõige pikem haiglas viibimine ületas ühe kuu.

Üksikud sünnituste arved ületasid eelmisel aastal 10 000 euro piiri; nendel juhtudel vajasid naised sünnituse järel intensiivravi. Kõige rohkem sünnitusi võtavad vastu Tallinna haiglad – nii Lääne-Tallinna Keskhaiglas kui ka Ida-Tallinna Keskhaiglas toimus eelmisel aastal üle 2000 sünnituse.

Tervisekassa andmetel toimus ühes kuus keskmiselt 760 sünnitust, kuid siin on teatud hooajalisus. Kõige populaarsemad sünnikuud olid juuli ja märts (mõlemas üle 800 sünnituse) ning kõige vähem sünnitusi oli detsembris (alla 700).