Kes saab taotleda haigekassast erandkorras ravimite hüvitamist?

Teatud haiguste ja seisunditega vajavad inimesed ravimeid, mida haigekassa ei kompenseeri. Paljud ei tea, et ravimi maksumuse tasumist on võimalik haigekassalt eraldi taotleda. Kellele, kuidas ja milliseid ravimeid erandkorras hüvitatakse, selgitab haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Mari Reiman. 

Haigekassa kompenseerib erandkorras ravimeid, mille kasutamisega saab patsient iseseisvalt kodus hakkama. Ravimil peaks olema Ravimiameti poolt väljastatud ühekordne sisseveo- ja kasutamisluba (ehk ravimil pole Eestis kehtivat müügiluba).

Alternatiivina võib olla ravim müügiloaga, kuid sel juhul peab ravim olema kantud haigekassa soodusravimite nimekirja näiteks teise diagnoosiga. „Enamasti hüvitatakse ravimeid 90% soodusmääraga, kuid teatud juhtudel, nagu näiteks harvaesinevate haiguste korral võib see olla ka 100%, nii et patsiendi kanda jääb vaid 2,5 eurot retseptitasu,“ selgitas Reiman.

2018. aastal ostis erandkorras kompenseeritud ravimeid välja umbes 1900 patsienti ning haigekassa tasus nende ravimite eest üle miljoni euro. Möödunud aastal toetas haigekassa retseptiravimite ostmist 136 miljoni euroga, millest 1% olid erandkorras hüvitatud ravimid.

Kes võib taotleda erandkorras hüvitamist?

Seisundeid, mille puhul võib hüvitisest abi saada, on palju. Reiman toob ühe näitena allergikud, kes ei saa haigekassa poolt seni pakutavate ravimitega haigust kontrolli alla. „Samuti oleme kompenseerinud keeruliste haiguste nagu süsteemse skleroosi ja luupuse ravimeid, mis aitavad maha suruda immuunsüsteemi negatiivseid reaktsioone. Palju taotlusi tehakse ka ravile raskesti alluvate epilepsiate ja soolepõletike korral,“ kommenteeris ta. Lisaks  ravimitele kompenseerib haigekassa harvaesinevate haiguste jaoks vajalikke eritoite ja toidulisandeid, mis mõjutavad otseselt haiguse kulgu.

2018. aastal kompenseeris haigekassa erandkorras 449 ravimit, 11 toidulisandit ja 4 eritoitu. Lisaks kompenseeriti 62 eritoitu gastrostoomiga patsientidele, mis nüüdseks on patsientidele juba kättesaadavad läbi Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu.

Negatiivseid otsuseid oli kokku ainult 25. Äraütlevate otsuste peamine põhjus on Reimani sõnul see, et ravimil on müügiluba, kuid see pole lisatud haigekassa soodusravimite nimekirja. „Ravimifirma saaks esitada meile taotluse selle ravimi soodusnimekirja lisamiseks,“ kommenteeris ta.

Samuti on sage eitava vastuse saamise põhjus asjaolu, et ravimit saab haigele manustada ainult haiglas ja seda peab tegema arst või õde. Eitava vastuse annab haigekassa ka siis, kui juba haigekassa poolt kompenseeritud soodusravimite loetelus on patsiendile sobilik ravim olemas.