Kaugteenuste projektid toovad arstiabi lähemale

2021. aasta kevadel lõppes tervisekassa juhtimisel korraldatud kaugteenuste näidisprojektide konkursi teine voor, millega said toetust neli projekti. Kogu 2021. aasta vältel tegeleti projektide ettevalmistamisega ning alates sellest aastast rakendatakse teenuseid Eesti arstiabis.

Kaugteenuste arendamise peamine eesmärk on võimaldada inimestele kõige mugavam, õigeaegsem ja kvaliteetsem arstiabi saamise viis. „Soovime suurendada inimkesksust tervishoius – kui tervise- ja raviteenused on inimestele kättesaadavad, paraneb ravi järjepidevus ning -soostumus,” rääkis tervisekassa kaugteenuste projektijuht Liis Kruus.

Näidisprojektide konkursiga sooviti kiirendada uute kaugteenuste mudelite arendamist ja nende kasutuselevõttu. Oluline eesmärk oli ka uudsetele teenustele tasumudelite kokkuleppimine ja mõju uurimine. „Pikemas perspektiivis on eesmärk välja selgitada, kuidas näidisprojekte teenustena üleriigiliselt laiendada, et need oleks kättesaadavad igale patsiendile, kes vajab raviteenust. Näidisprojektid on sisendiks uute praktikate loomisel nii tervisekassale kui ka kogu Eesti tervishoiusüsteemile,“ lisas Kruus.

Inimkesksema tervishoiu nimel 

Kaugteenuste projekti esimeses ideefaasis laekus tervisekassale 33 projekti, millest kümme sai teise vooru ning 10 000 eurot, et arendada idee tugevaks projektiks. 2021. aasta aprillis valiti nende seast välja neli parimat. Kokku rahastab tervisekassa kaugteenuste näidisprojekte miljoni euroga. 

„Kõikide projektide puhul tehakse paralleelselt projektitegevustega ka mõju-uuring, mille eesmärk on hinnata uue sekkumise kliinilist ja töökorralduslikku mõju, samuti rakendatavust ja majandusmõju. Töö käib selle nimel, et projekt ei jääks ainult projektiks ja tervisekassa oskaks saadud kogemusi kasutada parimal võimalikul viisil. Edukalt lõppenud projektidele töötatakse välja võimalused püsivaks lahenduste kasutuselevõtmiseks ning lahenduste laiendamiseks teistele sihtrühmadele ja raviasutustele,“ rääkis Kruus. 

Konkursist osa võtnud projektijuhid tõdesid, et iga tervishoiusüsteemis tehtav uuendus nõuab palju pingutust, et muutus oleks käega katsutav. On väga oluline, et osapooled mõistaksid üksteise vajadusi. Mis peamine – tervisesüsteemi ei saa uuendada üksi. Õnneks on Eestis palju raviasutusi, organisatsioone ja spetsialiste, kelle jaoks on tervisesüsteemi uuendamine oluline ning kes otsivad agaralt lahendusi.

Kaugteenuste neli näidisprojekti

Psoriaasi kaugjälgimine

Esimene töös olev projekt keskendub psoriaasipatsientide raviteekonna terviklikule jälgimisele eri- ja perearstiabis ning rõhub kaasuvate haiguste ärahoidmisele. „Tegemist on keeruka haigusega, sest selle aktiivsus on varieeruv. Siinkohal on patsiendi seisundi jälgimine väga oluline – kui haigus ei ole kontrolli all, on kaasuvate haiguste tekkerisk väga suur ning see tähendab omakorda kulusid tervishoiusüsteemile. Rääkimata inimesest endast,” rääkis projekti tehnoloogiapartner ja dermatoloogiliste haiguste käsitlemise tarkvara Dermtest eestvedaja Priit Kruus. 

Dermtesti digitööriistade täiendamiseks töötati välja spetsiaalne tarkvaramoodul, mis seisneb selles, et patsient saab kindla aja tagant ja spetsiaalselt selle haiguse jaoks välja töötatud küsimustikud, millega hinnatakse haiguse raskusastet ja inimese elukvaliteeti. Süsteem võimaldab patsiendil üles laadida fotosid, et arstil oleks selge ja ajakohane ülevaade patsiendi raviteekonnast. „Info põhjal saab arst vajadusel patsienti suunata ning ära hoida kaasuvaid haigusi ja tüsistusi,” lisas Priit Kruus, kelle sõnul on oluline läbi mängida mudel, kuidas patsient eri ravitasandite vahel liigub, sh perearsti juurest eriarstile ja vajadusel tagasi või teise eriarsti juurde. Samuti on välja töötatud tasumudel, mis motiveerib ravimeeskonda patsiendi elukvaliteedi parandamise suunal töötama.

Kruusi sõnul on 2022. aasta keskpaigaks jälgimisele võetud üle saja patsiendi ning arstidele ja õdedele on edastatud üle 800 kliinilise vormi jagu väärtuslikku terviseinfot, mille põhjal on arstid teinud otsuseid. Ta lisas, et mitmel juhul on kaasuva haigusega patsiente suunatud täiendavatele uuringutele ning kohandatud on nende ravi. „Projekt on seni kulgenud hästi ning loonud pinnase mitmeteks tarkvaratäiendusteks, mis muuhulgas hõlmavad patsiendi rakendusele kliiniliselt valideeritud automaatsete abiliste lisamist ja toetavad inimest ka siis, kui tervishoiutöötaja ei ole kohe kättesaadav,“ kiitis Kruus.

Vähipatsiendi tugisüsteem 

Teine kaugteenusmudel kätkeb lahendust vähihaigete raviks. Vähiravi koosneb mitmest osast – kiiritusravi, keemiaravi, immuunravi – ning need võivad esile kutsuda märkimisväärseid kõrvaltoimeid, mis tekivad tihti väljaspool raviasutust. Kõrvaltoimetega tegelemiseks võetakse kasutusele põhjanaabrite arendatud vähipatsiendile suunatud tarkvara Kaiku Health, mis võimaldab inimesel jagada ravimeeskonnale infot esile kerkinud kõrvaltoimete osas ning saada kiiret nõu nende leevendamiseks ja raviks. Tehisintellekt annab esmased juhised, kuidas kõrvaltoimetega toime tulla ja kui patsiendil on küsimusi, saab ta oma ravimeeskonnaga ühendust võtta, kasutades selleks rakendusesisest suhtluskanalit.

2023. aastaks kaasatakse platvormile Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) süsteemravi saavad soole- ja rinnavähi patsiendid. Lisaks osaleb projektis PERH-i vähikeskuse partner Pärnu haigla, et testida kodulähedase vähiravi läbiviimisel nii patsiendi, vähikeskuse kui ka partnerhaigla ravimeeskonna koordineeritud tegutsemist kõrvaltoimete käsitlemises ja patsiendi nõustamises.

„Senise patsiendikogemuse põhjal on tagasiside projektile olnud positiivne – patsientidel on huvi platvormi vastu, neil on rohkem kindlustunnet ja vägagi väärtustatakse võimalust oma ravimeeskonnaga kergesti ühendust võtta,“ ütles On-Kontakt projektijuht Kristin Kuusk.

Eelvisiit aitab vähendada esmatasandi koormust 

Kaugteenuste näidisprojektide konkursi teises voorus said toetust ka kaks esmatasandi tööd lihtsustavat lahendust. Neist esimene projekt nimega „Eelvisiit“ vähendab koormust, millega seisavad silmitsi perearstikeskused – vastuvõttudele satub küllaltki palju patsiente, kelle muret võiks lahendada pereõde või koguni patsient ise, mistõttu tekivad järjekorrad ja suureneb perearstide koormus. See on probleem ka patsiendi seisukohast. Seni ei eksisteeri mugavat lahendust, kuidas oma tervisemuret perearstikeskusele edastada, ilma, et peaks sinna helistama või kohale minema. 

Perearstikeskuse töö efektiivsuse juures mängivadki suurt rolli patsientide terviseandmed ja nende kogumine. „Perearstina näen üsna sageli, kuidas minu kabinetti siseneb patsient, kelle kohta on mul tegelikult liiga väga informatsiooni. Väärtuslik viisiidiaeg kulub seega andmete kogumisele ja vähem aega jääb lahendustele,” rääkis perearst ning „Eelvisiidi“ projekti kliiniline juht dr Madis Tiik.

Inimene saab oma probleemi kirjeldada MinuDoc digirakenduses, misjärel leitakse perearstikeskuses kõige sobivam raviteekond vastavalt sellele, kui kiireloomulist ravi inimene vajab. „Eelvisiidi puhul on positiivne ka see, et patsient saab oma tervisemure edastada igal ajal, ka nädalavahetusel. Eelvisiidi teenuse väga oluline pluss on ka see, et tervisemure lahendamise keskmine kiirus on 2,7 tundi, mis on väga hea tulemus võrreldes tavapärase lähenemisega,“ lisab Tiik.

2022. aasta alguses oli teenus kõikides näidisprojektis osalevates asutustes käivitunud, seda vaatamata tohutule kõnede arvu kasvule seoses koroonaviiruse neljanda lainega. Neid, kes kasutavad „Eelvisiidi“ digitaalset teekonda, on iga päev aina rohkem.

Oma tervise teekond

Teine perearstidele suunatud lahendus on Järveotsa perearstikeskuse eestvedamisel arendatav projekt nimega „Oma tervise teekond“. Lahendus võimaldab mugavalt koostada terviseplaane , seada patsiendi ja perearsti koostöös ravieesmärke ning jälgida nende täitmist. Projektis kasutatakse e-perearstikeskuse digilahendust, mis pakub funktsionaalseid väljundeid, milleks on terviseplaani eesmärkide ja tegevuste kaardistamine, pidev ülevaade patsientide seisust ning vajadusel võimalus sekkuda operatiivselt ja motiveerida patsiente.

Patsientide seisukohast on see funktsionaalne viis oma ravitegevuste jälgimiseks ning tulemuste mõõtmiseks, samuti oma ravimite seisust ülevaate saamiseks. Ühtlasi on see mugav ja turvaline keskkond perearstikeskuselt nõu küsimiseks ning tagasiside andmiseks. Lahendus koondab patsiendi terviseandmed, annab talle ülevaate kasutatavatest ravimitest kui ka sellest, mida peaks patsient ise mõõtma või analüüsima.

„Inimesel ei tohiks olla ajalist barjääri arstile pöördumiseks. Me peame saama suhelda perearstikeskusega oma tervisemurede osas igal ajahetkel,” räägib Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. Tasuta lahendusega on liitunud üle 100 nimistu ja üha rohkem arste soovib seda teha. Dr Ingeraineni sõnul on loomulik, et ka arstid ise digilahenduste innovatsioonis osalevad, sest nemad tunnevad valdkonda kõige paremini.

Mis saab pärast näidisprojektide lõppu?

Paralleelselt teenuste rakendamisega viiakse läbi uuringud, mille eesmärk on mõõta uute teenuste mõju. Selleks töötati iga projekti puhul välja täpsed mõõdikud, mille alusel on võimalik hinnata teenuste efektiivsust, kasutusmugavust ja kulusid. Mõni kuu pärast projektide lõppu esitavad meeskonnad koostöös teaduspartneriga projekti lõpp-raporti, mis sisaldab muuhulgas ka mõju-uuringu analüüsi. Seejärel koguneb uuesti näidisprojektid välja valinud hindamiskomisjon ja tervisekassa meeskond, kes otsustab, kas ja kuidas rakendada teenust üleriigiliselt.

„Innovatsiooniprojektide juures peab alati arvestama võimalusega, et teenuse efektiivsust tõestada ei õnnestu ja projekti laiemalt kasutusele võtta ei olegi võimalik,” tõdes Liis Kruus. Küll aga ei saa seda tema sõnul vaadata kui raisku läinud kulu või investeeringut, sest ainuüksi arendamisest saadud kogemus on palju väärt.

“Esmatasandi digilahenduste laiendamise osas on natuke juba mõtteid mõlgutatud ja juhul, kui projektid kasu tõendavad, koostatakse nö miinimumnõuded, millele peab vastama üks patsiendi ja perearstikeskuse suhtlust võimaldav digilahendus,” rääkis Kruus. Seejärel jääb iga perearstikeskuse enda otsustada, millist lahendust kasutada soovitakse. Tervisekassa kompenseerib perearstikeskusele digilahenduse rakendamiseks mineva kulu.