Jälle see seljavalu

Teele Kaarma-Tõnne, Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusarst

Teele Kaarma-Tõnne, Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusarst

Autorid: Teele Kaarma-Tõnne, Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusarst, ja Kairit Linnaste, Vireo füsioterapeut  

Alaseljavalu on üks sagedasemaid tervisemuresid, millega inimesed elu jooksul kokku puutuvad. Kuigi valu võib olla häiriv ja hirmutav, on oluline teada, et enamasti ei ole selle põhjuseks üks kindel haigus ning tavaliselt möödub seljavalu aja jooksul iseenesest.

Alaseljavalu esineb alumiste roiete ja tuharavoltide vahelisel alal ning võib kiirguda ühte või mõlemasse jalga. Sageli otsitakse valule konkreetset põhjust: kas tegin vale liigutuse, tõstsin midagi rasket või „tõmbasin“ aiatöid tehes selja ära? Tegelikult ei ole enamikul juhtudel võimalik leida üht kindlat seljavalu põhjust.

Miks selg valutab?

Valu on keha ja närvisüsteemi kaitsev reaktsioon, mida mõjutavad paljud tegurid. Suurem osa alaseljavaludest on mittespetsiifilised. See tähendab, et valu ei ole seotud ühe selgelt tuvastatava põhjusega, vaid rolli mängib see, kuidas keha ja närvisüsteem olukorrale reageerivad. Seetõttu ei näita valu tugevus alati, kui suur on kudede kahjustus – isegi tugev valu ei tähenda enamasti seda, et seljas oleks tõsine probleem. Järelikult ei ole mittespetsiifilise alaseljavalu korral vaja ka röntgen-, kompuuter- või magnetuuringut, sest need ei aita tuvastada valu täpset põhjust ega muuda raviplaani või paranemise kiirust.  

Niisiis kujuneb seljavalu enamjaolt mitme teguri koosmõjul, milleks võivad olla näiteks muutused liikumisharjumustes (vähene liikumine, koormuse järsk muutus), mure valu pärast ja hirm liikumise ees, mis võib viia liikumise vältimiseni. Alahinnata ei saa ka kehva unekvaliteedi või stressi mõju. Viimase puhul väärib märkimist, et seljavalu psühholoogilistele teguritele ei osatagi sageli tähelepanu pöörata, kuid neil on oluline roll. Näiteks võivad valutunnet mõjutada meeleolu ja stressitase ning varasemad valukogemused.  

Enamasti taandub alaseljavalu paari päeva kuni kahe-kolme nädalaga, kuid mõnikord kulub kauem aega. Kui valu püsib üle 12 nädala, nimetatakse seda krooniliseks alaseljavaluks. Valu püsimine ei tähenda tingimata jätkuvat koekahjustust – sageli on see seotud sellega, et närvisüsteem on muutunud tundlikumaks ja reageerib tugevamalt. Meenutame siinkohal, et seljavalust paranemist võivad mõjutada ka psühholoogilised tegurid: näiteks hirm valu ees, vaimne kurnatus või liiga suur töökoormus. Ka alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine ei soodusta paranemist.

Liikumine aitab terveneda

Seljavalu korral on loomulik soov võtta rahulikult ja liikuda vähem. Tegelikult on paranemise seisukohast kõige olulisem jätkata liikumisega nii palju kui võimalik, sest see aitab hoida lihaseid aktiivsena, parandab vereringet ja toetab keha võimet tajuda liikumist kui turvalist tegevust. Kui aga valu tõttu hakatakse liikumist vältima, võib väheneda kehaline aktiivsus ja koormustaluvus ning igapäevatoimingud võivad tunduda järjest raskemad. Pikaajalise valu korral võivad lisanduda unehäired ja meeleolu langus, mis omakorda võivad valu tajumist võimendada.

Liikumisega on oluline alustada rahulikult ja järjepidevalt – isegi vähene liikumine iga päev toetab taastumist paremini kui harv ja intensiivne pingutus. Näiteks võib käia jalutamas, jalgrattaga sõitmas või ujumas – tasub katsetada, mis sobib kõige paremini. Pikemate istumiste vahel tuleks end sirutada ja jätkata igapäevaste toimetustega, alaseljavalu vähenedes lisada järk-järgult kogu keha funktsioone toetavaid harjutusi, enesetunde paranedes laiendada treeningut jõu ja liikuvuse taastamiseks. Märka, kuidas keha liikumisele reageerib – kui pärast liikumist on enesetunne sama või parem kui enne, on see märk, et liikumine sobib kehale hästi.

Tartu Ülikooli ja Tervisekassa koostöös valminud patsiendijuhendist leiab valiku lihtsaid harjutusi, mis hoiavad selja liikuvana ja aitavad lihaseid aktiveerida. Patsiendijuhendi lisadest leiab näiteid harjutustest, mida saab teha nii jõusaalis kui ka kodus.

Kui valu tuleb tagasi, ei tähenda see, et midagi oleks valesti tehtud. Taastumine kulgeb sageli lainetena. Selja tundlikkus võib muutuda nagu ilm – mõnel päeval on parem, teisel halvem.

Kuidas valu leevendada?

Oluline on teada, et valu ei pea kannatama. Valu leevendamine võib aidata säilitada liikumisvõimet ja igapäevast aktiivsust, mis toetab taastumist.  

Seljavalu leevendamiseks võib lisaks liikumisele kasutada käsimüügiravimeid. Kõige sagedamini on esmavalik mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (lühend MSPR), nagu ibuprofeen ja naprokseen. Ravimeid tuleks kasutada lühiajaliselt ja väikseimas toimivas annuses. Oluline on teada, et osa MSPR-e on apteegis saadaval käsimüügis, osa aga ainult retseptiga ning sama toimeaine võib olla käsimüügis vaid piiratud tugevuse ja pakendi suurusega. Kui inimesel on kroonilisi haigusi või ta kasutab teisi ravimeid, tasub konsulteerida apteekri või arstiga.

Oluline on meeles pidada, et ravimid aitavad küll valu leevendada, kuid paranemise seisukohast on kõige tähtsam liikumine ja igapäevase aktiivsuse säilitamine. Kui valu püsib vaatamata valuravile ja liikumisele üle nädala ja segab igapäevaelu, tasub arutada perearstiga edasisi võimalusi.

Millal pöörduda kindlasti arsti poole?

Kuigi enamik alaseljavalusid möödub aja jooksul, on olukordi, kus tuleb kindlasti perearsti poole pöörduda. Näiteks siis, kui:

  • valu on väga tugev ega leevene valuvaigistite kasutamisel 
  • esineb jalgade nõrkus, tuimus või kiirgav valu jalga  
  • esineb tuimus genitaalide või lahkliha piirkonnas või mõlemas jalas 
  • tekivad urineerimis- või roojamishäired  
  • seljavaluga kaasneb palavik või halb enesetunne  
  • valu tekkis pärast kukkumist või muud traumat  

Kokkuvõttes võib alaseljavalu häirida igapäevaelu, kuid enamasti ei ole see märk tõsisest haigusest ja selg paraneb aja jooksul. Kõige olulisem on jääda aktiivseks ja liikuda oma võimete piires, sest liikumine on osa ravist. Kui seljavalu ei möödu paari nädalaga hoolimata valuravist ja liikumisest, tasub nõu saamiseks pöörduda perearsti poole.