Jaanuarist tõuseb täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele
Kadri Eisenschmidt
Täiendav ravimihüvitis on seni olnud neile, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas. Kui tänaseni pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis alates järgmise aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks ning lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas.
Kulutused ravimitele on inimeste jaoks ühed suuremad väljaminekud tervishoius. Tervise Arengu Instituudi andmetel (2015) läheb kõigist tervishoiukuludest 38% ravimitele. Täiendava ravimihüvitise muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.
Kuidas hüvitist arvutatakse?
Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügiravimitele ja retseptiravimitele, millele ei kehti haigekassa soodustus, või meditsiiniseadmetele.
Uuest aastast kehtima hakkava muudatuse puhul hakkab haigekassa hüvitama kulutusi alates 100 eurost. Vahemikus 100-300 eurot hakkab kehtima 50% soodustus. Näiteks, kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, siis saab ta haigekassalt 75 eurot soodustust. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimist. Näiteks, kui inimene on kulutanud 500 eurot, saab ta 280 eurot soodustust.
Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste järgi.
Lisaks täiendavale ravimihüvitisele muutub 2018. a algusest ka nö. retseptitasu. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 2018. aasta algusest on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,5 eurot.
Hüvitis aitab vähendada üle 100 000 inimese kulutusi ravimitele
Hüvitis aitab vähendada üle 100 000 inimese kulutusi ravimitele
Mida kõrgemad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks, kui inimene kulutab aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.
Näiteks diabeeti põdevale tööealisele inimesele, kellel on kõrgenenud vererõhk ja kõrge kolesterooli tase ning astma, kirjutatakse aastas 49 ravimiretsepti. Kõigi nende haiguste ravimeid hüvitab haigekassa 75% soodustusega. Selliste haigustega inimese kulu ravimitele võib aastas olla 467,12 eurot. Tänu uuele hüvitamise korrale on 2018. aastast soodusravimite ostmise korral kulu samale patsiendile aga 235,99 eurot aastas. Samade terviseprobleemidega pensionärile kompenseerib haigekassa ravimeid 90% soodustusega ning tema kulu on soodusravimeid ostes aastas 283,67 eurot. Uue korra järgi väheneb tema kulu 203,54 eurole aastas. Eestis on 125 000 inimest, kelle kulutusi uus täiendava ravimihüvitis aitab leevendada.
2. tüüpi diabeet, tööealine inimene |
2. tüüpi diabeet, pensionär |
Diabeet, vererõhk, kolesterool, astma |
Diabeet, vererõhk, kolesterool, astma |
8 erinevat ravimit 49 retsepti aastas |
8 erinevat ravimit 49 retsepti aastas |
467€ -> 236€ |
284€ -> 204€ |
Lisainfo hüvitise taotlemise kohta haigekassa kodulehelt.
Lisainfot saab vaadata eesti.ee-st
Alates 2018. aasta algusest on võimalik riigiportaalis eesti.ee vaadata kalendriaastas ravimite ostudest tekkinud summat, mis on täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab 100 eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka soodustus, mis apteegis saadi. Soodustuse kohta on võimalik infot küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.