Haigekasse hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest
Hoiatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui aasta vana ning kuulub arhiivi, mida me ei uuenda. Soovitus on tutvuda ka uuemate allikatega.
Autor: Erki Laidmäe
Ravimid on kallid. Õnneks on ravimite ostmisel inimestele abiks haigekassa, võimaldades suure osa ravimitest osta oluliselt soodsamalt.
2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti.
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).
Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel. Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.
Statistikat vaadates näeme, et piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. Sellele rahale võiks inimesed oluliselt parema kasutuse leida, näiteks koguda lastelaste haridusfondi või annetada heategevusele. Igatahes tervist kallimad originaalravimid paremini ei ravi.
Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil. Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.
Kindlasti tahaksin apteekritele meelde tuletada, et neil on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti. Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.
Inimestele tuletan veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.